Päästa ennast ise: rulli, käpuli, püsti!

Muuhulgas õppisime selgeks kerge spikri, et 10cm jääd kannab inimest, 14cm paksune jää mootorsaani, 22cm paksune jää sõiduautot ja 33cm paksune jää maasturit. Aga need numbrid töötavad ainult siis kui ei ilmne mingeid erisusi.  Jää paksust ja tugevust mõjutavad vee sügavus, tuul, vetikad, päike, vee liikumine, lumi, madalikud, pilliroog, poid jms.

Kiilasjää, rüsijää, rasvjää, taldrikjää, kinnisjää – variante on veel, varasemalt oli minul selle jaoks ainult üks mõiste: jää, aga ilmselgelt oli see väga pinnapealne teadmine.

Kui jää hakkab jalge alt ära kaduma- tee ennast hästi suureks. Kui kukud külma vette on aega üks minut, et ehmatusest üle saada ja hingama hakata, kõlbab ka kõhatus. Maksimaalselt kümme minutit on see aeg kus saad ja jaksad ennast ise aidata, ei tasu hakata rapsima vaid teha kaalutletuid tegevusi Jääaugust välja tulek peab olema võimalikult väikese energiaga. Pane ennast ujuvasse asendisse,pea suru alla poole, mitte ära hoia kuklas ja  jalad siputavad. Kui saad jääaugust välja, rulli ennast eemale. Põhimõtteliselt: rulli, käpuli, püsti.  Kui sa kümne minutiga ise välja ei saa, võid jääda lootma, et keegi leiab su tunni jooksul, siis võib sul veel õnneks minna ja hing jääb sisse.

Kui ise näed hädasolijat, lähene sealt poolt kus kannatanu ise läks, sest seal jää ennem ju kandis. Kunagi ära siruta kannatanule kätt, vaid kasuta abivahendit ( kõis, kaigas vms), su enda turvalisuse huvides. Sest pea meeles number üks on see, et sa tagad enda turvalisuse!

Enim ohustab jääaugu külastajaid hüpotermia ehk allajahtumine. Selle esmaabi on vaikselt soojendamine (kraad tunnis) seest poolt väljapoole. Alustada võib toasooja veega, asend peab olema stabiilne ja kindlasti tuleb eemaldada külmamõju. Saun ja kuum ei ole sobilik abi, sest see teeb rohkem paha ja võib allajahtunud inimese tappa. Suhkruid on ebergiaks vaja ja see on koht kus üks toesoe coca cola oleks ka tegija.

Kui see teooria oli selgeks saanud oli aeg omale kuivülikonnad selga venitada, autokasti ronida ja sõitu mereäärde oodata. Tegelikult oli imelik kuuletuda, et mine ja kuku nüüd sisse. Suurima eneseületuse tegi Julia, kellel pisaragi lahti võttis, kui nägi kuidas kaks kaaslast vette minnes pauhti veeall ära käisid. Aga natuke see vaprake ennast kogus ja vette ta läks, peale seda eneseületust hakkas see talle nii väga meeldima, et jääaugust teda enam tükk aega kätte ei saanud, lihtsalt pladistas seal jäätükkide vahel. Tegelikult tekitas endalgi sellise lustaka meeleolu, nagu väike laps kes on veelompi mängima saanud. Seekord lihtsalt lomp oli meri ja natuke jääs oli ka.

Praktikas siis harjutasime nii enesepäästmist kui ka teiste päästmist. Kasulikku infot ja teadmisi jagus küllaga. Sellistel puhkudel aitabki muudkui harjutamine ja harjutamine, et need teadmised kinnistuks. Tavaolukorras sa ilmselt kuivülikonnaga jääl ei käi, aga edaspidi tasub vaadata, kas oled riietatud kihiliselt ja jäänaaskel oleks ka hea abiline kui seiklema lähed.

Suured tänud korraldajatele ja õpetajatele, väga informatiivne, põnev päev karges jääaugus oli.