Orienteerumise praktikapäeval võisteldi nooleotsimises

Kokku võistles üheksa osalejat ning rajale läks kolm paari ja üks kolmik. Ei teagi, kas üks lisainimene kolmikus andis juurde selle vajaliku jõu või siis fakt, et võistkonnas oli endine vibulaskja Girtel, aga võidu võtsid sel mõnusal pühapäeval Tairi, Meribel ja Girtel. „Õhupüssist lasid kõik väga profilt, aga vibulaskmine ei tulnud paraku eriti hästi välja, välja arvatud endisel profivibulaskjal Girtelil, teistel tuli noolt puu küljest välja kangutada või noolt metsa vahelt tükk aega otsida,“ märkis orienteerumise praktikapäeva korraldaja Erle. 

Eks selle noole otsimisel juhtus seiku kõigil, aga üsna nukraks kiskus liikmekandidaadi Kaisa olemine, kui lendulastud noolt kohe kuskilt enam välja ei tulnud. Lõpuks pea 20 minutit hiljem avastasime selle järvest, vaid punane sabaots paistis veel vee alt. Rõõm leitud noolest oli suur – tähendas see ju, et sai lõpuks edasi liikuda järgmise punkti suunas. Nalja sai see-eest samuti heidetud: „Kaisa, hea, et pardid tiigi peal kaugemal olid, muidu oleks sa veel mõnele pihtagi saanud!“ või siis „Kaisa, kas sa sihtisid kalasid?“. Tõdeda aga tuleb, et vibulaskmiseoskust tuleb naiskodukaitses veel lihvida.  „Järgmisel korral tuleb lihtsalt suurem märklaud teha,“ märkis ka Erle.  

Kuid ega teisedki orienteerumise praktikapäeval osalejad kehvemad polnud. Tallinna rk esinaise ning pühapäevase ajavõtja Erle sõnul olid ajavahed üsna minimaalsed. „Rada ei olnud ka väga raske, aga eesmärk ei olnudki kedagi Pääsküla rappa ära eksitada,“ iseloomustas ta umbkaudselt 12 kilomeetrist distantsi, mis kulges mööda Pääsküla raba ja Männiku maastikku.  

Raja lõppedes ootas loominguline ülesanne lavastada fotosessioon teemal "Taluperenaine ja taluperemees". Fotod räägivad ise enda eest, kasutati ära kõik võimalikud ja võimatud käepärased lavakujunduselemendid ning kiirelt valmisid vägagi humoorikad ja lõbusad lavastused - kes raius puid, kes pani pesu kuivama, kes tegid romantikat kiige peal. 

Orienteerumise praktikapäeva lõpetas maitsev söök, mille Maret vahepeal valmistanud oli – supp ja viineripirukad. Läbi vihma koju minnes sai selgeks - ilm oli pea kogu orienteerumise aja mõnusalt päikseline olnud, hoolimata paarist vihmahirmutusest ning korra isegi allalangenud rahest külm naha vahele ei pugenud, pigem vastupidi. Küllap olid korraldajad ilusa ilma otse ilmataadiga kokku leppinud.