Organisatsiooniõpetusest ja Toitlustamisest a´la Jõgeva moodi

Toitlustuse mooduli läbijad saabusid Kirnale juba reede õhtul. Kella kuue ajal söödi kõht täis,  võeti kosutav kuum jook, et õhtutundidel vastu pidada ja otsiti korralike koolilaste kombel koht õppeklassis. Ees oli tunde kestev teoreetiline ettevalmistus, mida järgnevatel päevadel praktikasse rakendama tuli hakata. Toitlustusmooduli läbijate ülesandeks sai laupäeval-pühapäeval toitlustada kohalesaabunud naised ja ka mehed, kes küll suurema osa ajast metsas viibisid ja enamustest hõrgutistest ilma jäid :)

Reedeõhtune kava oli tihe ja täis uusi teadmisi ning elamusi. Nagu ikka, kui auditooriumi ees on Mariana  Maasik, niisama istuda ja kuulata ei lasta. Ikka algab asi pihta oma koha leidmisega etteantud rivistumisülesandes ja mõne vahva tutvumismänguga. Ka sel korral. Aga see ongi tore! Ergutab vaimu ja ei lase laisaks minna.

Edasi mindi tõsisemate teemadega ning vaadati üle toiduhügieen välitingimustes, sest „kuuse all” ju NKK kokad põhiliselt süüa teevadki ;) Kuidagi peab see söök sinna metsa saama ka ja selleks keskenduti teises loengupooles toiduainete transpordile kehtivatele nõuetele ja nippidele, kuidas oleks mõistlikum seda läbi viia, et hiljem kellelgi toidumürgistust ei tekist. Viimastest oli juttu Mariana kolmandas loengublokis ja sellega oli kohalik särasilmne instruktor lõpetanud.

Jutujärje võttis üle kaugelt tulija Ülle Säinas Valgast. Tegusa välikokana andis ta ülevaate erinevatest kateldest ja üht käidi õhtupimeduses ka piilumas. Oli ju vaja üle vaadata, millega hommikul putru keetma tuleb hakata.

Laupäeva hommik algas varakult. Uni tuli silmist pühkida juba viie ajal, sest metsaminevatel meestel oli juba kella seitsme ajal vaja kõht korralikult sooja putru täis sööta. Sellehommikuseks elamuseks oli kindlasti poolhämaras suure välikatla tule süütamine, selle hoidmine ja pudrukeetmine katlas, kus seda segades läks vaja endapikkust kaigast. Kuskile kukla taha immitses mõte, et see on kogemus, mida kuskilt mujalt ei saa. Olla valmis siis, kui sind vaja ja osata asju teha nii nagu vaja… Sest tühja kõhuga sõdur head lahingut ei pea.

Üksteise järel saabusid ka naised organisatsiooniõpetusele. Nemadki said kosutava kõhutäie putru ja kuuma kohvi. Igaüks leidis koha klassiruumis ja päeva alustas taas Mariana Maasik. Ja ikka jälle püsti ja rivvi ja paari ja tutvuma! Naisi oli kohale tulnud lähedalt ja kaugelt. Suurem osa ikka Jõgeva ringkonnast, kuid rõõm oli kohtuda ka Järva, Rapla, Võru ja Valga ringkonna naistega. Ja endiselt – Eestimaa on nii väike ja oma. Ühiseid tuttavaid ja käidud radu koorus välja nii mitmeid.

Laupäeva hommikupooliku täitsid loengud - harjutused, mis seotud riigikaitsega laiemalt ja Naiskodukaitse rollist selle sees. Lisaks Marianale jagas teadmisi n-srs Mikk Telgmaa. Viimase juhendamisel said naised isutekitavaks ja meelivirgutavaks elamuseks vihmasajus õppida rivis marssimist, keeramist ja pööramist. Tuli ikka tähtis tunne peale küll seal üheskoos vasakut jalga astudes.

Pealelõunal võttis ohjad üle instruktor Anu Jõgeva. Tutvuti lähemalt Naiskodukaitse põhikirjaga, tegevusega, ülesannetega ja eesmärkidega. Räägiti veelkord üle, milliseid võimalusi pakub organisatsiooni kuulumine ja milliseid põnevaid väljakutseid esitab. Samas tuletati meelde, et ainult võtta ei saa. Ka andmine on oluline ja mõnikord rõõm sellest kordi suurem.

Seda, et Naiskodukaitse on sõjaline organisatsioon, tuletas meelde selle päeva viimane tund, mis veel peale õhtusööki kavva kuulus. Oma esimese instruktorikogemuse sai sel korral auditooriumi ees Kätlin Ridal, kelle ülesandeks oli rääkida vormist ja selle kandmise nõuetest. Naiskodukaitsjatel on teatavasti nii väli- kui pidulik vorm ja nagu kõigile teistele vormikandjatele, kehtivad reeglid ka neile. Loengu lõpus tõid nii Kätlin, kui talle õppevahendiks olnud Heili, kujuka näite, kuidas vormi kindlasti kanda ei tohi. Usutavasti tuleb igaühel vormi selga pannes meelde – juuksed pats, nägu puhtaks, nööbid kinni! Ja selg lähebki sirgu ja rind ette. On uhke olla.

Laupäeva õhtu lõpetuseks said soovijad lõõgastuda mõnusas saunas, vahetada muljeid, soetada uusi tutvusi. Ja juttu jätkus kauemaks. Ikka ja jälle tuleb nende naiste seltskonnas tõdeda, et mõnus on olla. Mõnda näed neist elus esimest korda, mõnega on juba tulest ja veest läbi mindud, aga kõigiga on ühtmoodi hea ja oma.

Pühapäeval seisis naiste ees Tiia Mettus, kelle eestvedamisel tehti tutvust Naiskodukaitse struktuuriga ja igaühe rolliga selles. Samuti sellega, millised on Naiskodukaitse arengusuunad ja igaühe  arenguvõimalused eraldi. Kodu- ja iseseisvaks tööks sai ülesanne paika panna iseenda arenguplaan NKK tegevuse raames. Sihti silme ees omades on kergem pead tohutus võimaluste rägastikus selgena hoida.

Päris lõpus oli auväärt võimalus kuulata härra Ülo Pärna loengut Kaitseliidu ja Naiskodukaitse ajaloost. Kahjuks sai erudeeritud mees sel korral oma teadmisi vaid lühikese aja jooksul jagada. Ja jäi väheks ka, sest oli ilmselge kui palju põnevat ja huvitavat veel sealt tulemas oleks olnud.

Peale lõunasööki jagas Jõgeva ringkonna esinaine Maris Mäeotsa  koos kogu ürituse organiseerinud Jõgeva ringkonna instruktori Heili Saagega pidulikult kätte tunnistused. Tublimad ja aktiivsemad said kätt surumas käia kaks korda.

Ja oligi aeg end kodupoole asutada. Ilm oli pilves ja õu oli klaaslibedaks sulanud, aga hing oli päikest täis. Uskumatu kui palju positiivset energiat on ärksate Eesti naiste sees!

Järgmine kord jälle!!