Naiskodukaitsjad veetsid Viljandimaal sportliku nädalavahetuse

Loomulikult oli esmakordne ürituse organiseerimine parajaks proovikiviks Sakala ringkonnale: võrrelda polnud ju millegagi ehk alustada tuli nullist. Ürituse planeerimisega tegime algust juba eelmise aasta jõulude ajal. Üsna mitmeid saunaõhtuid kulus pikkadeks aruteludeks. Keeruline oli leida sobivat kontseptsiooni , tuli leida võistlusalad, milles osalemine ei eeldaks ilmtingimata eelnevaid teadmisi ja oskusi, ent  pakuks  võistkondadele piisavalt põnevust.

Ehmatus oli päris suur kui registreerimise lõpptähtajaks registreerus vaid kaks vaprat ringkonda – Valga ja Rapla. Väikese taganttorkimise peale ilutses päeva lõpuks siiski juba tervelt 14 ringkonda. Siis kukkus nagu kivi südamelt.

Võistlusalad:

• pendelteatejooks
• kolmevõistlus
• petank
• indiaca
• raskusvise

olid planeeritud laupäevale, 18. augustile, finaalvõistlused pühapäevale. Kaugeltkandi rahvale pakkusime ka võimalust saabuda reede õhtul, mida Põlva ja Viru ringkond ka kasutas.

Võistluspäeva hommikul tõusid Sakala naised koos sillerdava päikesega. Teha oli ju veel nii mõndagi. Paigaldasime veel mõned viidad, et vältida eksimise võimalust, kontrollisime üle rajad (kas eelmisel päeval pandud märgistus on veel jätkuvalt alles) ning kogunesime kohtunikega viimaste juhtnööride jagamiseks. Enne kui arugi saime, oli kell märkamatult pool kümme saanud ning Vana-Võidu võimla ümber oli parasjagu sagimist.

Seltskond entusiastlikke naisi rivistati üles Vana-Võidu staadionile, avasõnad ütles Sakala ringkonna esinaine, kes tänas kõiki tublisid, kes kohale tulid, kõigest 13 ringkonda. Oma avakõnes ütles esinaine veel, et tegelikult pole ju vahet, kes võidab, kaotajaks jäävad need ringkonnad, kes kohale ei tulnud. Esinaine tutvustas ka ürituse maskotti – võidujumalannat Viktoriat, keda kehastas Sakala ringkonna avalike suhete grupi juht Lembe. Võidujumalanna ülesanne oli sportlasi dopinguga turgutada. Edasi sai sõna võistluse peakohtunik Lilian Estorn, kes tutvustas lühidalt alasid ning alade eest vastutavaid kohtunikke.  Naiskodukaitse esinaine proua Airi Neve  jagas tervituskõnes oma rõõmu päikesepaistelise päeva ning rohke osavõtu üle ning soovis kõigile sitkust ja jõudu.

Ja juba oligi algamas ajakavas olev esimene ala, milleks oli pendelteatejooks.  Joosti kolmes grupis, läbida tuli 50 meetrit. See võistlusala kellelegi raskusi ei valmistanud, kuigi väikesi kukkumisi ning üllatusmomente tuli siingi ette. Pendelteatejooksu võitjaks tuli Järva ringkond ajaga 54,0.

Järgmise alana olid kolmevõistlus ja petank. Võistkonnad jagati alagruppidesse tähestikulise nimekirja alusel. Esimese alagrupis olevad ringkonnad jäid petanki mängima ning teine alagrupp suundus Kivistiku metsaradadele, kus toimus kolmevõistlus, aladeks laskmine jooksukross ja jalgrattakross.

Esimese alana oli jalgrattakross, siis tuli anda teade edasi kaasvõitlejast laskjale ning laskmise lõpetanud andis teate edasi jooksjale.  Kuna tegu oli metsarajaga, siis väike eelistus oli neil, kes jõudsid eelnevalt rajaga tutvuda. Rattaga tuli läbida viis ringi ning joostes üks ring. Mõlemas vahetuses oli üks tormaja, kes rattasõidus paari ringiga kiirem oli kui kaaslased. Elevust ja põnevust jätkus nii võistlejatele kui ka kaasaelajatele.  Kolmevõistluse parimaks osutus Rapla ringkond ajaga 24,18, petanki võitis Sakala ringkond.

Kuna meil õhtuks oli planeeritus esietendus „Mari Raamoti lugu“, siis oli paljudele asjadele määravaks aeg, seega tuli jooksvalt viia sisse muudatusi ajakavasse.  Nii toimusidki korvpalli vabavisked ja raskusvise paralleelselt. Korvpalli vabavisetes hiilgas Harju ringkond, kes suutis 5 minuti vältel palli korvi saada kogunisti 19 korral, kuid kuna Harju oli kohal vähendatud koosseisus, 6 liikme asemel oli vaid neli, siis otsustas õhtune esindajatekogu koosolek, et need ringkonnad, kes polnud kohal täiskoosseisus, tõstetakse ühe koha võrra allapoole, seega võidutses korvpalli vabavisetes Tartu ringkond, korvide arv 16. Raskusviske võitis Sakala ringkond tulemusega 43,25 meetrit. Vähemalt oli eelnevast nädalatepikkusest harjutamisest kasu! Võistlusele ikka mütsiga lööma ei saa minna. 

Päeva jäi lõpetama indiaca mäng, mis pakkus omajagu pinget ja põnevust. Nii mõnigi nägi sellist sulgedega topist esmakordselt. Sellel alal tehti alguses omajagu mööndusi, et veidikenegi pinget ülal hoida, lühendati servimise piire. Esialgu paistis mäng nagu kobakäppade meistrivõistlused. Aga nagu vanasõnagi ütleb – harjutamine teeb meistriks- siis just nii oligi. Mida päev õhtupoole kaldus, seda rohkem see tuttidega tups õhus püsis ning finaalis mängiti juba õigeid reegleid  järgides.

Üldarvestuse võitjaks tuli  korraldaja ringkond – Sakala. Auväärse teise  koha saavutas  Rapla ning kolmanda Alutaguse ringkond. Aitäh kõigile, kes kohale tulid! Väikestest viperustest mööda vaadates võib ürituse kordaläinuks nimetada.