Hooldekodudes tekkinud koroonakollete arv on sügiskuudel olnud selle aasta suurim. Naiskodukaitse on kaasatud hooldekodudele abi osutama olukorras, kus töötajate nakatumise tõttu on kriitiline puudus tavapärasest tööjõust. Kaitseliidul on sõlmitud koostöökokkulepe Sotsiaalkindlustusametiga, kelle poole siis abivajav hooldekodu pöördub ning kui muid lahendusi ei leita, edastatakse abiliste vajadus Naiskodukaitsele.
Sel aastal on hooldekodudes ja haiglates käinud abis paarkümmend naiskodukaitsjat. Naiskodukaitse esinaise asetäitja Helen Allase sõnul pole seni olnud vajadust kaasata parameediku väljaõppega inimesi, vaid pigem abilisi hooldajaks või muus rollis. “Esialgseid pöördumisi ning abipalveid tuleb tegelikult rohkem, kuid hiljem selgub, et hooldekodu saab oma jõududega hakkama,” lisas ta.
Üldiselt on põhjus appi tõttamiseks lihtne: “Aga miks ka mitte, kui mul on võimalik”. Mõnel naiskodukaitsjal on seos aga isiklikum. Näiteks tõttas Valga ringkonna naiskodukaitsja Merikan Jaska appi oma emale, kes töötab Valga haiglas erihoolekandes. Kui ühel pärastlõunal saabus ringkonna instruktorilt kiri appikutsega, siis oli Merikan järgmisel hommikul kell kaheksa juba tööpostil. Oma otsust peab Merikan loomulikuks asjade käiguks. “Ema ütles, et ta ei tea, kuidas hakkama saab, peab olema mitu ööpäeva jutti tööl, sest kõik on haiged, loomulikult läksin talle appi,” selgitas Merikan.
Töös midagi keerulist ei olnud, tuli teha kõike - söötmine, hügieen, riietamine, rohtude andmine, kraadimine, voodipesuvahetus, tubade desinfitseerimine jne. “Kogu aeg oli palju toimetamist, niisama istumist ei olnud ja õhtuks andsid jalad ikka tunda ka,” meenutab Merikan. Söögiajal tuli hoolsalt järge pidada, et kõik õige söögi saaksid, lisaks vajasid mõned ka söömise-joomisega abi. Eriliselt läks Merikanil südamesse üks pisike poiss, kes keeldus enne magama minemast, kui just tema ta käe kõrval voodini viis. Merikan sõnab, et see oli üks suurimaid kogemusi ta elus ning on selle eest väga tänulik. “Väärtustan seda tööd ning pean nendest töötajatest väga lugu,” lisab ta. | ||
Ka Järva ringkonna naiskodukaitsja Siiri Sitska läks Paide pansionaati appi isiklikel põhjustel: “Mu ema on seal pansionaadis ja otsustasin, et pean appi minema.” Siiri on põhikooli õpetaja ning kuna appikutse tuli just koolivaheajal, oli tal lihtne minna. Julgust andis juurde teadmine, et saab tööd teha koos teise kogenud välikokast naiskodukaitsja Maire Ausiniga. Siiri ja Maire asusid tööle pansionaadi köögis. Siiri hindab saadud kogemust isegi põnevaks, kuna sai teha tavapärasest hoopis teistsugust tööd. “Tänapäeval on kogu köök erinevaid masinaid täis ja alustada tuli nendega tutvumisest. Oli üsna hariv kogemus,” sõnab naine. | ||
Samas pansionaadi köögis käis abiks ka kolmas Järva ringkonna naiskodukaitsja Eve Orlovski, kes sai samuti vabalt appi tõtata just käimasolnud koolivaheaja ja õpetajaameti tõttu. Evele andis köögis toimetamiseks enesekindlust varasem kogemus söögitegemisest nii kooli köögis kui ka Naiskodukaitse väljaõppetel. Kuigi töö oli füüsiliselt koormav ja päevad pikad, said naised kenasti hakkama ning neil on hea meel, et said appi minna ja pansionaadi kriitilisest olukorrast üle aidata.
Naiskodukaitsjad on sel aastal abis käinud seitsmes hooldekodus Harjumaal, Pärnumaal, Järvamaal, Valgamaal ja Põlvamaal, lisaks ka mitmes haiglas. | ||
Naiskodukaitse tegevus
Väljaõpe, Tegevusvaldkonnad, Mentorlus, Tegevusplaan, Eelmised sündmused, Sündmuste arhiiv, "Ole valmis!" äpp
Tutvustus
Väärtused, Struktuur, Põhikiri, Sümboolika, Võsu õppe- ja puhkekeskus
Ajalugu
Enne II maailmasõda, Taasloomine, Virtuaalne muuseum, Naiskodukaitse juhid ajaloos, Aastaraamatud
Ringkonnad
Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinn, Tartu, Valga, Viru, Võrumaa
Astu liikmeks
Võta ühendust oma elukohajärgse ringkonna esinaise või instruktoriga, kontaktid leiad ringkondade alt. Loe liikmeks astumisest veel edasi..
Meie, naised
Sissejuhatus, Keskjuhatus, Persoonilood, Kõne Isamaale