Naiskodukaitsega täiega rabas

Kolm tundi vetruvat pinnast ja palju vett. Just niisugune oli tänane rabamatk Keava rabas. Vett oli palju ja pinnas ikka nagu rabas, kes põlvini vees, kes vahepeal käpuli või hoopis põlvili edasi liikus. Vahepeatustes kallati kummikutest vett välja ja puhati jalga. Kärmemad ja agaramad korjasid jõhvikaid, kes suhu, kes kaasavõetud kilekotti. Kuulsin nii mõnegi käest, et vist sai talvine C vitamiini kogus ära söödud.
Ega kerge olnud kellelgi, aga põnev oli küll.

Matkajuht Illar näitas meile kaljukotka pesa ja mägra urge ning metssigade "tallermaad" .Ja sügisene raba on ilus- punane, kollane, roheline ja hall , see on looduse kunstitöö. Vaikus ja rahu ning üksikud lindude häälitsused mis kaugele kostavad.
Matkarada tundus nii mõnelegi üüratult pikk, aga tegelikult matkasime natuke alla 5 kilomeetri. Küll oli hea meel, kui Tarsi talu laudteele jõudsime ja kindlat pinnast jalge all tundsime. Siis hakkas üks suur kummikutest vee välja valamine. Mina olin üks õnnelikest, kellel jalad kuivaks jäid, aga selle eest oli selg märg ja särgist oleks küll hea meelega tahtnud vett välja väänata.

Tarsil ootas meid Jaan juba kuuma tee ja imeheade pirukatega.