Naiskodukaitse organisatsiooniõppe moodul Kirna õppekeskuses

Esimene rivis marssimise kogemus

Kõige elavama mälestuse jättis riviõpe. Vaatamata väsinud ja paistes jalgadele tõdesid osalejad, et see oli üks põnevamaid ning vahvamaid tunde. Eelkõige tunnustati toredat õpetajat Merje Meeritsat, kes leidis aega iga osalisega tegelda ning harjutas erinevaid elemente, kuni kõik aru said. „See on minu parem käsi!“ jäi meelde kõigile osalejatele. Kes riviõppes pööretega eksis, pidi kolm tiiru ümber kolonni jooksma ning vastavalt lehvitama seda kätt, mis suunas ta pöörde tegemisel eksis. Pärast nelja õppuri jooksmist sättis nii mõnigi osaleja endale kas paremasse või vasemasse taskusse telefoni – nii jääb meelde, kus on parem ning kus vasak pool. Ning ega õpetajagi saa osalejatest kehvem olla. Suures marssimishoos tuli temalgi rõõmsa muigega ümber õppurite kolonni joosta ning näidata nii endale kui osalejatele oma paremat kätt.

Väikeste tegude teooria

Mati Talviku Eesti aja lugude dokumentaalfilmist jäi paljudele meelde, et vabatahtlike kaitseliitlaste ja naiskodukaitsjate üks alustala on juba tegevuse alguspäevilt olnud väikeste tegude teooria. Alati on organisatsioonis keegi, kes midagi oskab – nii saame üksteist aidata ning tagada organisatsiooni kestlikkuse. Väikeste tegude teooria seisneb selles, et igaüks saab teha, mida ta oskab või pakkuda seda, mis tal on. Väikeste tegude teooria aitab igas olukorras. Näiteks on teada ajaloost, et üks talunik kinkis toonasele malevkonnale laskeharjutusteks tühjalt seisva maatüki. Tehingu vormistas kaitseliitlasest notar, kes ei võtnud toimingu eest tasu. Just selliste väikeste tegude teooria järgi kaitseliidus toona tegutseti. Usun, et põhimõte on jõuline tänapäevalgi. See on ilus mõte ja üllas sooviavaldus panustada riigikaitsesse vastavalt oma võimetele. Siin saab paralleele tõmmata näiteks naiskodukaitse erialaõppega – iga liige saab valida endale organisatsioonis meelepärase teostuse. Väikesed teod on igaühe isiklikud oskused, mida ta kasutab organisatsiooni heaks ning Eesti riigi teenimiseks.

Ajaloolised vangerdused

Õppepäeva naiskodukaitse ajaloolisest ülevaatest jäi teravalt ja valusalt meelde see, et kaitseliit on organisatsioon, mille kohta on enim filmiülesvõtteid talletatud. See on tänapäeval ääretult põnev materjal, justkui ajarännak tagasi algusaegadesse. Tunne, et oled kõiges ise osaline ning Eesti iseseisvuse hoidmine on kaitseliidu tegevuse tulemus. Praegune hindamatu arhiivmaterjal mängis meie kunagistele kaasvõitlejatele saatusliku vembu. Säilitatud ajaloost sai Nõukogude Liidu anneksiooni ajal kommunistidele tõendusmaterjal, mille järgi pidid osalised isamaa eest seismise eest vastust andma. Enamik viidi Siberisse või lasti maha.

Kaasahaarav õppemetoodika

Õppepäevad olid nauditavalt üles ehitatud. Igavatest ja väsitavatest loengutest oli asi kaugel. Instruktoritel Mariana Maasikul ja Hanali Riiskil oli kõik läbi mõeldud, et parimal võimalikul viisil haarata kõiki osalejaid. Tööd jagus nii individuaalselt kui gruppides. Tehti plakateid, mõistekaarte, vaadati filme, kleebiti, lõigati, rebiti ja joonistati. Õppepäevad olid sisustatud mitmekesiste õppemeetoditega. Selgesti oli tunda ja näha, et instruktorid vaimustusid sellest, mida nad õpetasid. Selline lähenemine tagab ka õppurite huvi, rõõmu ja õppimislusti nii koolitusel kui ka edasises elus. Siiras avastamisrõõm aitab naiskodukaitse arengule igati kaasa. Kui baasväljaõppel pööratakse selle tähelepanu, rühivad liikmed uudishimust ning soovist midagi uut teada saada organisatsioonis hoogsalt edasi. Kaks päeva tihedat õppetööd panevad kindlasti nii järele kui ka edasi mõtlema.