Naiskodukaitse öörännakul selgusid säravaimad juhid

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaise Anneli Mikiveri sõnul toimub selline ettevõtmine Väike-Maarja jaoskonna naiste eestvedamisel kolmandat korda ning alati on vaimu ja väega vallas osalejaid ees ootamas uus öö, uus rada ja uued väljakutsed.

Kui mitmed erinevad patrullvõistlused või koormusmatkad on suunatud eelkõige Naiskodukaitses tegevliikmetele, siis öörännak on just organisatsiooni juhtide proovilepanek.

Võistluse idee autor on Anneli Mikiver ise ja seni on võistlejad avastanud just Väike-Maarja valla erinevaid piirkondi. Esimesel aastal rännati Äntu, Kiltsi ja Vao, teisel aastal Porkuni ning seekord Pandivere, Eipri, Avispea ja Triigi kandis.

Seekordse öörännaku kolmeliikmelised võistkonnad moodustusid loosimise teel, mis oli ootamatu uuendus, aga andis võimaluse öisel teekonnal omavahel paremini tutvuda erinevast maakonnast kohale tulnud vabatahtlikel juhtidel. Meie moto oli, et juht peab igas olukorras hakkama saama.

Sakala-Viru segavõistkond näiteks alustas kauni päikseloojangu saatel ja lõpetas  ööpimeduses. „Vahepeale jäid õpetlikud ja mõnusalt humoorikad kontrollpunktid, mida läbides tuletasime meelde nii Naiskodukaitse põhikirja kui ka blondiini anekdoote, transportisime “miine”, õppisime tundma kodulindude munade kirjut maailma ning saime muuhulgas teada, mis on “Pisike Jeesuse ema”,“ meenutas Meeri Visnapuu Kadrinast, kel õnnestus oma seltskonnaga rännaku kontrollpunktid läbida lõppkokkuvõttes parima punktide arvuga. „Suured tänud Väike-Maarja jaoskonnale, kes ürituse ette valmistasid, innustasid meid läbi öö, tutvustasid oma kodukanti ja panid ootama juba järgmist öörännakut,“ kiitis ta ettevõtmist.

Väike-Maarja naiskodukaitsja Jana Kroll rääkis militaarpunkti loomise ilust ja võlust. Ülesannete planeerimisel arvestasid nad, et oleks toetatud tiimitöö harjutamine, teineteise kuulamisoskuse arendamine, pingeolukorras rahulikuks jäämise ja üksteise usaldamise oskuse lihvimine.

Kuigi erinevad ülesanded olid suunatud organisatsiooni juhtidele, õpetas Jana sõnul kontrollpunktis veedetud aeg ja kogu ettevalmistusele kulunud periood ka punkti läbiviijatele organiseerimise oskust, tiimitööd ja kogemust punkti ülesehitamisel. „Huvitav oli kogeda, kuidas hämaruse ja pimeduse saabumine võimendas kontrollpunktis valitsevaid emotsioone, justkui osad meeled oleks taandunud ja teised meeled jälle aktiveerunud,“ jagas ta muljeid. Rõõmu tundis Jana aga sellest kui entusiastlikud olid rännakul osalenud meeskonnad, hoolimata kiirest raja tempost, peenikesest seenevihmast või valutavatest villidest varvastel ja kandadel. „Äge üritus! Hästi toimiv meeskond! Suurepärane organisatsioon! Mis sa hing oskad veel tahta,“ oli ta rahulolev.