Hoolimata käredast pakasest oli uudistajaid kohale tulnud ca kümmekond naist Märjamaa piirkonnast. Naised olid erineva tausta ja vanusega, igaühel neist oli erinev huvi ja eelteadmine Naiskodukaitsest kui organisatsioonist - rohkem olid kursis need, kellel juba mõni tuttav naiskodukaitsjate seas, kuid oli ka neid, kes organisatsioonist peale nime suurt ei teadnudki. Teiste seas oli politsei-taustaga naisi, kaitseliitlase abikaasa, endine kodutütar, kunagine skaut jne. Oli neid, kes tulid täiesti niisama ilma mingi plaanita uudistama ja kuulama, kuid oli ka neid, kes tulid konkreetse huviga, otsides endale sobivat organisatsiooni, kuhu kuuluda ja panustada. | ||
Õhinat äratas ka teadmine, et esimese Eesti Vabariigi ajal on Märjamaal ning ümbruskonnas pea igas väikses külas (Valgu, Velise, Haimre, Orgita jne) olnud oma tegus jaoskond ning Naiskodukaitse kui traditsioone ja pärimust väärtustav ühendus võiks tõesti ette võtta siinse jaoskonna taastamise. Naiskodukaitse loodi ametlikult 1927. aastal, selle liikmeskond kasvas kiiresti Eesti suurimaks naisühenduseks – 1940. aastaks oli liikmeid juba ca 16 000. Ka täna on see üks Eesti suurimaid naisorganisatsioone oma rohkem kui 2000 liikmega, kuid arvukus jääb siiski endisaegsele veel kõvasti alla. |
Rapla jaoskonna esinaine, juba pea 14-aastase staa¾iga naiskodukaitsja Nele Pernits tutvustas Naiskodukaitse organisatsiooni, selle isamaalisi- ja kodanikuväärtusi ning erinevaid ettevõtmisi. Naiskodukaitse tegevus on väga laiahaardeline ja mitmekülgne: igaüks leiab endale midagi. Kõigepealt tuleb uuel liikmel läbida baasväljaõpe: kursused esmaabist, sõdurioskustest, toitlustusest ning organisatsioonikoolitus. Peale baasväljaõppe läbimist tuleb valida erialarühm ning edaspidised täiendkoolitused toimuvad juba valitud erialal (meditsiin, toitlustamine, side-staap, avalikud suhted, sport, kultuur, noortejuhid, formeerimine). Naiskodukaitses leiab igaüks endale midagi: tegevusi ja väljakutseid jagub nii püssi-huviga naistele kui perenaiselikele prouadele, sportlikele preilidele ja ühiskondlikult aktiivsetele naistele. Naiskodukaitse on isamaaline organisatsioon, mis võimaldab iseenese arendamise kaudu panustada riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse laiemalt. |
Tutvustav õhtu möödus mõnusas õhkkonnas - pakuti teed ja kooki, sai esitada küsimusi ja tekkis vabas vormis vestlusring naiskodukaitse teemadel. Õhtu lõpuks sai täidetud nii mõnigi liitumisavaldus, mõned võeti koju kaasa ja viidi sõpradelegi. Kindel on aga, et Märjamaal on huvi ja soodne pinnas olemas päris oma jaoskonna rajamiseks (praegu tegutseb lähim Raplas) ning selle nimel nüüd tegutsemine lahti lähebki! |
Naiskodukaitse tegevus
Väljaõpe, Tegevusvaldkonnad, Mentorlus, Tegevusplaan, Eelmised sündmused, Sündmuste arhiiv, "Ole valmis!" äpp
Tutvustus
Väärtused, Struktuur, Põhikiri, Sümboolika, Võsu õppe- ja puhkekeskus
Ajalugu
Enne II maailmasõda, Taasloomine, Virtuaalne muuseum, Naiskodukaitse juhid ajaloos, Aastaraamatud
Ringkonnad
Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinn, Tartu, Valga, Viru, Võrumaa
Astu liikmeks
Võta ühendust oma elukohajärgse ringkonna esinaise või instruktoriga, kontaktid leiad ringkondade alt. Loe liikmeks astumisest veel edasi..
Meie, naised
Sissejuhatus, Keskjuhatus, Persoonilood, Kõne Isamaale