Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming vaatas oma pidupäevakõnes tagasi möödunud aastale ning tõdes, et tehtud on palju ning on põhjust organisatsiooni üle uhkust tunda. “Poolaasta kokkuvõtted näitasid, et maakaitseüksustesse kuuluvatest naiskodukaitsjatest osales poole aasta jooksul Kaitseliidu tegevuses valdav enamus, suisa 93,2%, mis on selgelt parim näitaja Kaitseliidus. See näitab, et kui naiskodukaitsja on oma kaalutletud otsuse teinud, siis on ta aktiivne, pühendunud ja kohusetundlik,” sõnas Tooming. Aasta jooksul on tehtud kõikidel tasanditel pingutusi, et leida igale liikmele tema soovide ja võimaluste kohane rakendus maakaitse- ja sihtüksustes ning see töö kindlasti ka jätkub. Esinaine meenutas ka suvel toimunud laulu- ja tantsupeo toitlustamist, millest võttis osa ühtekokku 170 naiskodukaitsjat ja kaitseliitlast ning mis oli Naiskodukaitse jaoks ennekõike suurõppus. “Saime harjutada, kuidas tagada väga kitsas ajaraamis ning piiratud tehniliste tingimustega kümnete tuhandete inimeste sujuv toitlustamine. Saime kõvasti kindlust juurde, et saaksime edukalt hakkama ka kriisiolukorras, kui selline vajadus peaks tekkima,” kinnitas Tooming. | ||
Naiskodukaitse aastapäeval osalesid kutsutud külalistena Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi, kaitseminister Hanno Pevkur, malevapealikud Kaitseliidu malevatest, kodutütarde peavanem Ave Proos ja naiskodukaitsjad ringkondadest üle Eesti.
Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi tõi oma tervituskõnes esile naiskodukaitsjate suurt aktiivsust ja töötahet ning rõhutas Naiskodukaitse rolli naiste kaasamises riigikaitsesse. Kaitseliidu ülem tõi välja ka üle-eestilise võrgustiku olulisuse: “Naiskodukaitsjad võtavad organisatsioonist saadud teadmised ja oskused koju kaasa ning mõjutavad sel moel üheskoos väga suurt osa meie ühiskonnast. Sellise võrgustiku puhul ei jääda iial kuskil hätta, sest kõikjal on keegi, kes appi saab tulla.”
Kaitseminister Hanno Pevkur mõtiskles - mis oleks, kui Naiskodukaitset olemas ei oleks. “Siis tuleks teid välja mõelda, luua... või teha asju poolikult,” sõnas minister. Pevkur tänas naiskodukaitsjaid nende vabatahtliku panuse eest riigikaitsesse ning soovis, et neid väärtuseid, mida naiskodukaitsjad kannavad - teiste hulgas positiivsus ning tegutsemistahe - kannaksid rohkemad inimesed meie riigis. |
Aastapäeva tähtsaim osa oli organisatsiooni ühe kõrgeima autasu - Liiliaristi III klassi teenetemedali - välja kuulutamine. Sel aastal otsustas Naiskodukaitse keskjuhatuse Liiliaristi III klassi teenetemedali annetada kahele teenekale naiskodukaitsjale. Kahjuks ei olnud kummalgi võimalik aastapäeval osaleda, seega medalid ise antakse neile üle teinekord.
Naiskodukaitse Liiliaristi III klassi kavaler Pille Veitmaa on juba pea 25-aastase liikmestaa¾iga naiskodukaitsja, kes kuulub Harju ringkonda. Oma tegevusaastate jooksul on tema koduringkond kasvanud hüppeliselt nii liikmete kui ka jaoskondade arvu poolest. Tema tugi ja professionaalsed nõuanded on olnud hindamatu väärtusega, et värsked liitunud kiiresti, entusiastlikult ja aktiivselt Naiskodukaitse tegevusse sukelduksid. Ta on alati leidnud võimalusi vabatahtlike toetamiseks. Harju ringkonnas pole ilmselt ühtegi jaoskonna esinaist, juhatuse liiget või mõne ettevõtmise korraldajat, kes alahindaks tema väsimatut valmisolekut telefonitsi või e-kirja teel, ajakulu ja kellaaega vaatamata küsimustele ja probleemidele lahendusi leida. Eeskujuks saab tuua tema suhtumist, et aega ei tasu kulutada põhjenduste otsimisele, kuidas asju teha ei saa, vaid sellele, kuidas soovitud tulemuseni jõuda. Ta on olnud ka Järva ringkonna esinaine (2003-2004) ning 14 aastat Naiskodukaitse suurima ringkonna - Harju ringkonna palgaline instruktor.
Varasemalt on Pillet tunnustatud muuhulgas Naiskodukaitse Liiliarist IV klassi, Naiskodukaitse Harju ringkonna rinnamärgi, Kaitseliidu teenetemedali II klassi, Kaitseliidu Valgeristi III klassi, Kaitseliidu Harju maleva teenetemärgi, Noorte Kotkaste teenetemärgi ning Noorte Kotkaste aitaja märgiga. |
Naiskodukaitse Liiliaristi III klassi kavaler Taive Saar on Naiskodukaitse Järva ringkonna liige. Ta on äärmiselt analüüsiva ja süsteemse inimesena kõigis oma erinevates rollides Naiskodukaitse endale põhjani “selgeks” ja omaks teinud. Tema ligi 22-aastane liikmestaa¾ ja peetud ametid Kaitseliidus on võimaldanud tal kokku puutuda sadade naiskodukaitsjatega üle Eesti ning hooliva ja avatud inimesena on ta andnud endast parima nii meie liikmete kui organisatsiooni arenguks. Ajakirja Kaitse Kodu tegevtoimetajana aitas ta tõhustada naiskodukaitsjate meediateadlikkust ja tõsta meie pädevust enesest kuvandi loomisel. Kaitseliidu koolis töötades on ta end kadestamisväärse põhjalikkuse ja süsteemsusega viinud kurssi koolitamis- ja juhtimispädevustega ning nende värskemate edasiarendustega ning seda kõike suure südamega ja lahkelt jaganud ka kõigile naiskodukaitsjatele ja ringkondadele, kes teda vaid palunud on. Keskjuhatuse liikmena on ta süvenenud suure süsteemsusega kõigisse käsitlusel olnud teemadesse ning olnud Naiskodukaitse esinaisele toeks ja tõhusaks nõuandjaks. Lisaks on Taive olnud Järva ringkonna palgaline instruktor (2015-2017) ning kuulub alates 2018. aastast Naiskodukaitse keskjuhatusse.
Varasemalt on Taivet tunnustatud muuhulgas Naiskodukaitse Liiliaristi IV klassi, Kaitseliidu teenetemedali III klassi, Kaitseliidu Valgeristi III klassi ning Kodanikupäeva aumärgiga. |
Aastapäeval jagati staa¾imärke
Staa¾imärgi pälvisid: Linda Salmus, Alutaguse ringkond
Karmen Rand, Alutaguse ringkond
Linda Kalle, Alutaguse ringkond
Ülle Roots, Alutaguse ringkond
Signe Viggor, Tartu ringkond
Viivika Kook, Tartu ringkond
Reet Keerd, Põlva ringkond
Mare Kirr, Saaremaa ringkond
Tiina Niilis, Tallinna ringkond
Kadi Erin, Tallinna ringkond
Svetlana Aug, Lääne ringkond
Kristy Kalmus, Viru ringkond |
Naiskodukaitse loodi 2. septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga Kaitseliidu eriorganisatsioonina (esialgse nimega ”Kodukaitse naisühing”). Täna on Naiskodukaitse üle-eestiline vabatahtlik naisi koondav organisatsioon, mis annab oma panuse riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse läbi Kaitseliidu tegevuses osalemise, kodanike harimise ning isamaaliste traditsioonide hoidmise. Praeguse seisuga on Naiskodukaitses enam kui 3800 liiget. |
Naiskodukaitse tegevus
Väljaõpe, Tegevusvaldkonnad, Mentorlus, Tegevusplaan, Eelmised sündmused, Sündmuste arhiiv, "Ole valmis!" äpp
Tutvustus
Väärtused, Struktuur, Põhikiri, Sümboolika, Võsu õppe- ja puhkekeskus
Ajalugu
Enne II maailmasõda, Taasloomine, Virtuaalne muuseum, Naiskodukaitse juhid ajaloos, Aastaraamatud
Ringkonnad
Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinn, Tartu, Valga, Viru, Võrumaa
Astu liikmeks
Võta ühendust oma elukohajärgse ringkonna esinaise või instruktoriga, kontaktid leiad ringkondade alt. Loe liikmeks astumisest veel edasi..
Meie, naised
Sissejuhatus, Keskjuhatus, Persoonilood, Kõne Isamaale