Naiskodukaitse 85. aastapäev ehk elav ajalugu Tartus

Vanad pildid andsid ainest mõtlemiseks ja põhjust uurimiseks: tolleaegsed naised pidid maha astuma piltidelt ja filmiklippidelt, rääkima oma tegemistest, mõtetest ja tunnetest ning otse loomulikult pidid nad kandma sõjaeelseid sinikleite. Kuidas võisid reageerida naised pr Tõrvandi, 1. naisrühma looja ja edumeelse haridustegelase ettepanekule, et kodukaitse naistele on vajalikud riviõppused ja laskeharjutused ning nende vormiriietus võiks olla püksid ja säärsaapad? Just see, millega tänapäeval nii harjunud oleme.

Nii selle ettepaneku kui reageeringu  leiame algsel kujul ajakirjast KK! 24/1927. Oli vaja veidi kujutlusvõimet, et näidendisse sai valulik reageering : „Ega me kedagi tapma lähe; naised peavad ikka naisteks jääma; no mis püssi laskma ja „att-tvaa“  tegema; püksid ja säärsaapad!   Kes seda enne kuulnud on!!“

Ja nii räägivad naised meditsiiniõppustest ja oma teadmiste rakendamisest kaitseliidu manöövritel, maitsvatest ja tervislikest toitudest, mida nad on tegema õppinud. Oluline suhe oli naiskodukaitsjatel Soome Lotta Svärdi organisatsiooniga, sest neist võeti eeskuju juba põhikirja väljatöötamisel, neid külastati ja kutsuti külla.

Väike, aga oluline stseen oli perega, kus isa on kaitseliitlane, ema naiskodukaitsja, pojad noorkotkad ja tütar kodutütar. Igal  omad tegemised, kuid kokku on nad see alus, mis moodustas Eesti sõjaeelse ühiskonna patriootilise aluse.

Uuest algusest, naiste 1991. aasta koondumisest, pole pikalt juttu, kuid publikule  anti  mõelda  läbi Mart Siimeri laulu "Homme": "…jääd iseendaks või saab sust vaid saak, saab sust aegade saak."

Etendus lõppes tänaste ja toonaste naiskodukaitsjate ühise tõotusega „Minu kohus!“, mis on ühtlasi ka näidendi pealkiri.

Ajalugu ärkas ellu – seda tundsid nii näitlejad kui saalisolijad.

Mängisid Piret Konsin, Maret Meriste, Ingrid Ulst, Liisa Prost, Triin Nooska ja Eha Jakobson Tartu ringkonnast ja Tuulike Mölder Põlva ringkonnast. Abis olid näitleja Maarja Jakobson, kaitseliitlane Henrik Guthan koos poegade Hugo Henriku ja Hans Henrikuga, kes mängisid noorkotkaid ja kodutütar Kadri Roos. Tehnilise poole eest kandis hoolt Laura Loolaid. Elava muusikaga kujundas Vanemuise keelpillikvartett. Näidendi kirjutas ja lavastas Eha Jakobson.

Pidu jätkus aktusega: päevakohaste kõnede  ja õnnesoovidega. Ning muidugi rikkaliku laua ja kauni ning maitsva tordiga. Johannes Kert ulatas Kaitseministeeriumi soojal soovitusel Ene Ergmale NKK sooviavalduse blanketi ja kogu saal oli nõus soovitajateks hakkama.

Tartu ringkond oli oma ülesandega hakkama saanud.