Nädalavahetusel olid relvadeks reha, mopp ja lapp

Kui Maarika veel kodus lapsele patse tegi ja Aili mööda linna varustust kokku ajas, oli Reet juba Võsul rehaga hoogsalt ametis. Tunnistan ausalt üles, et juba põhikoolist on mul mingi pehmelt öeldud vastikus riisumise ja akende pesu vastu. Võsule end osalejana kirja pannes tegin seda puhtalt kohusetundest aga tagantjärgi mõeldes olen väga rahul, et sain oma panuse anda.

Tööd oli palju. Esimene majja sisenemine võttis tükiks ajaks pahviks. Kujutasin ette, et kerge aknapesu ja pisut riisumist. Reaalselt oli kogu kahekorruseline maja maast laeni vaja puhtaks küürida ja ka õues jagus tööd õhtutundideni välja. Kui esialgne tutvumine olukorraga oli edukalt läbitud, siis hakkas kogu meeskond hooga tööle. Aili kadus sauna koristama ja kui lõpuks õhtusöögil kohutusime, siis tundus, et ämblikuvõrke oli tema küll puhastanud oma seljaga. Dressikas oli ühtlaselt kaetud tolmu ja ämblikuvõrkudega, aga õnneks see temale omane “colgate naeratus“oli siiski alles. Grupp sai viisakalt jagatud, kes õue, kes tuppa. Otse loomulikult on ju iga naise unistus päev läbi vannitubasid ja wc-potte pesta, tolmuimejaga tolmurulle taga ajada ja aknaid pesta.

Kes Võsul käinud, see teab kui mitmest ruudust koosnevad sealsed aknad. Meie Reedaga võtsime ette teise korruse toad ja põhimõttel, kui kuidagi ei saa, siis respiraatoriga ikka saab. Oli meil neli tuba lennult tehtud, küll väikeste viperustega, sest mitte keegi teine muu , kui mina ei suuda endale raudvoodi jalgu jala peale lasta. Kahjuks ma suurt ei näinudki mis õues toimus. Mingil hetkel, kui kohvilähkrit täitmas käisin, siis kuulsin, et naised jäid rahe kätte ja siis omakorda sadas vihma, aga õhtuks oli plats puhas ja meeletu kogus prügikotte aianurgas reas. Köögitoimkond oli selgi korral tasemel, kohv täpselt nii kange nagu peab ja lõuna- ning õhtusöök maitsvad ja õigeaegselt laual.

Õhtusöögil võtsime päeva kokku ja enamus sõitis kodudesse, neli vapramat jäid ööseks, et järgmisel päeval alumine korrus läikima lüüa, et puhkajad saaksid endid mugavalt tunda. Võsule võib tulla nii puhkama kui ka korraldada kokkusaamisi väiksemale seltskonnale (õppepäevad, kunstilaagrid jne). Õppe- ja puhkekeskus asub aadressil Luha 1, Võsu alevik.