NKK BVÕ II moodul: Esmaabi

Taas kord viisid autorattad mind Kirnale, kus ma polnud juba ammu viibinud. Teel meenusid head mälestused ja lõbusad seigad ning meel oli ärevil uutest teadmistest, tutvustest ja vanade sõprade nägemisest.

Pärast kiiret hommikusööki alustasime õppega. Teemasse sissejuhatuseks näidati meile õppevideot, mis paljude meeltesse tõsisemad noodid külvas. Kuid pärast videot ei hakanud me mitte loengut kuulama, vaid suundusime hoopis ruumi tagaossa, kus uuriti meie kokkupuuteid esmaabiga.

Lõpuks jõudis kätte ka aeg, kus tuli siirduda pinki ning asuda kuulama teemasid (sündmuskoha ohutegurite ja kannatanu seisundi hindamine; abiandja, kannatanu ja kõrvalseisja ohutuse tagamine sündmuskohal; evakueerimise vajalikkus jne). Kuulamine oli tehtud ääretult põnevaks – pildid, videod ja powerpoint lisasid rohkelt värvi, kuid erilist elamust pakkusid siiski Mareti räägitud näited elust.

Pärast väikest pausi suunati meid õue, kus meile vaatasid vastu neli nukku, kellele oli vaja hing sisse puhuda. Kõik said oma teadmised varasemast läbi proovida ning rakendada ka uusi. Omaette põnev kogemus oli nukuga rääkimine, nagu oleks tegu reaalse inimesega. Teda tuli kõnetada, kontrollida hingamist, reageerimist millelegi ning seejärel alustada südamemassaaži ja hingamisega.

Ühel hetkel anti meile kätte üks sokk ja kolmnurkrätik. Mida küll nendega teha? Peatada suurem verejooks. Nii uskumatu kui see ka pole, siis kursus õpetas mind raamidest välja vaatama. Alati ei pea olema esmaabi andmiseks kaasas terve suur kohver täis igasuguseid sidemeid ja muud sarnast – piisab täiesti tavalistest asjadest, mis sind ennast ümbritsevad.

Mooduli tegid eriliseks lavastatud situatsioonid. Ühel hetkel keset loengut öeldi, et mingisugune arv inimesi peab minema nüüd ja praegu õue ning seal ootab neid ees üllatus. Näiteks situatsioone: noormees oli aknast alla kukkunud ning tal oli lahtine jalaluumurd; mehel oli käsi otsast ära, mis oli traktori vahele jäänud ning seal samas juures ka hüsteeritsev naisterahvas. Lisaks sellele kukkus sööma minnes noormees kokku ja teda tuli kuidagi elule turgutada, järgmisel hetkel aga langes maha naine ning krambitas.

Kõige viimane suurem õnnetuse oli autoavarii. Sõiduk oli kokku põrganud kännuga. Autos oli kolm vigastatut, kaks neist teadvuseta, juht oli ärkvel ning kurtis rinnus valu. Osalejad asusid kibekiirelt auto ümber tegutsema: kes asus juhiga suhtlema, kes helistas häirekeskusesse, kes abistas teisi kahte kannatanut. Tegevust oli kõigil.

Olukord lõppenud, tuli taas tagasi minna klassiruumi ja alustada testiga, mis kontrollis meie teadmisi. Test oli üsna lihtne, kui läbiräägitut hästi kuulanud olid ja kaasa mõtlesid. Testis oli küsimus: “Mida tähendab KKK?” Enamik vastasid „korduma kippuvad küsimused“, keegi meist aga leidis loogilisema lahenduse: “Kurat, kutsu kiirabi!” Tegelikult sümboliseerisid kolm K-d esmaabi kolme põhireeglit: kompressioon, kõrgemale ja külm.

Teel koju tundsin meeleoluka kahe päeva tõttu rahulolu. Nädalavahetus pakkus meeldivat seltskonda, tõesti häid koolitajaid ning mis peamine – uusi ja väga vajalikke teadmisi.