Esinaise kõne Naiskodukaitse 97. aastapäeval

Hea kaitseminister, Kaitseliidu ülem, armsad naiskodukaitsjad ja külalised.

Olen aastapäevakõnet ikka teinud tagasivaatavalt eelmisele aastaringile, pannes rõhuasetused kohtadesse, mis on minu hinnangul mõjukad ja loovad perspektiivi tulevikku. Ja küsin ikka, kas oleme piisavalt teinud Eesti riigikaitse hüvanguks ja selleks, et maailm oleks veidigi parem koht elamiseks.

Nõnda siis. Naiskodukaitse ringkondades on läinud jätkuvalt suur hulk energiat baasväljaõppe läbiviimisele. Kahe aasta eest toimunud massiline liitumine avaldab mõju tänaseni. Paljud toonased tulijad on baasväljaõppe läbimisel veel poolel teel ning sellest tulenevalt on koolituskoormus jätkuvalt umbes poole suurem kui varasematel tavapärastel aastatel. Samas tundub mulle, et organisatsioon on hästi kohanenud ning koolitavate vabatahtlike instruktorite baas on piisav, et samas mahus jätkata ja vajadusel ka suuremaid väljakutseid vastu võtta.

Usun, et mitte kellelegi siin saalis pole uudiseks eesmärk, et võimalikult paljudel naiskodukaitsjatel oleks kindel roll kriisi- ja sõjaajaks. Teeme igal tasandil tööd selle nimel, et informeerida, selgitada, viia kokku ressurss ja vajadus. Tõsi on aga see, et edasiminek on olnud oodatust tagasihoidlikum. Kui evakuatsioonirühmade komplekteerimine on läinud vägagi hästi ning valdkonna areng on olnud kiire ja sisuline, siis maakaitseüksustes on naiskodukaitsjaid pigem vähe, veidi üle 300. Teisalt jälle, võime vähemasti kinnitada, et kui naiskodukaitsja oma pikalt kaalutud valiku teeb, siis on ta üldjuhul aktiivne ja kohusetundlik. Poolaasta kokkuvõte näitas, et aasta esimese kuue kuu jooksul osales tegevuses 96% maakaitseüksustesse kuuluvatest naiskodukaitsjatest. Olgu öeldud, et Kaitseliidu keskmine oli napilt üle 70%. Ning kui võtta lisaks maakaitsele arvesse ka evakuatsioonirühmad ja teised Kaitseliidu sihtüksused, siis on kindel kriisiaegne rakendus ca 1600 naiskodukaitsjal, st 44% tegevliikmetest. Igal juhul, sikutame edasi!
 
Viimase aasta üheks läbivaks märksõnaks on vist küll kõikide ringkondade jaoks õppused. Eelmise aasta lõpus said Tallinna, Harju ja Rapla evakuatsioonirühmad tuleristsed õppusel Crevex. Kogu aasta esimese poole valmistusid kirde rühmad oma suureks etteasteks, mis kulmineerus aprillikuus õppusega Miljon Miksi. Lääne, Pärnumaa ja Saaremaa naised olid erinevate sihtüksuste koosseisus õppusel Kevadtorm. Lõuna piirkonna evakuatsioonirühmad valmistuvad aga just praegu oma suureks pingutuseks oktoobri alguses toimuval õppusel Lõunasild.

Iga õppus tähendab planeerimist, õppimist, ettevalmistavaid harjutusi. Naiskodukaitse palgalised töötajad ja paljud vabatahtlikud juhid leiavad ennast päevast päeva olukordade ja terminite ees, millega nad pole kunagi varem kokku puutunud. FTX, CAX, LFX, MAPEX, PTX jne jne, kõik tuleb ära teha! Minestamiseks pole tavaliselt aega, sõjaväelise juhtimise teadmiste omandamiseks tavapärases rütmis ammugi mitte. Seega tuleb kohanduda, vaikselt mõistatada, googeldada ja sõbralikuma moega vormikandjalt vihjeid paluda. Kui veel nt 10 aastat tagasi tegeles Naiskodukaitse instruktor peaasjalikult liikmetega, igapäevase väljaõppe korraldamise ja infojagamisega, siis tänaseks on lisandunud kogu see eelkirjeldatud virr-varr. Lisades siia veel hüppeliselt suurenenud liikmeskonna ja kolossaalselt laienenud haarde elanikkonnakaitse suunal, siis…. Armas vabatahtlik juht, vapper palgaline instruktor, ma olen siiralt tänulik, et oled veel jalul ning enamasti rõõmsameelne ja toimimisvõimeline.

Märkimisväärne osa meie energiast kulub elanike kriisivalmiduse suurendamisse, sest teame, et tugev riigikaitse põhineb muuhulgas iga inimese kaitsetahtel ja individuaalsel kriisivalmidusel. Ole valmis! mobiilirakendus on jätkuvalt, 6 aastat päras oma sündi, kõige põhjalikum ja usutavasti ka kasutatavam riskikommunikatsiooni kanal Eestis. Olles tekkinud ja toimides siiani suuresti õhinapõhisel veomootoril ja sisukust looval talupojatarkusel. Ma täiesti usun, et piisavad eelarveread kusagil mujal toovad peagi täitsa häid alternatiive, ent võime olla uhked, et oleme täitnud olulise lünga ajal, kui teised veel ei mõelnudki või hakkasid üsna vaikselt mõtlema ja planeerima.
 
Üha suuremal määral tegeleme ka kriisikoolituste läbiviimisega. Mitmetes ringkondades on loodud Ole valmis! toimkonnad ning naiskodukaitsjad üle Eesti jagavad oma teadmisi ja oskusi, õpetavad ja inspireerivad. Arvude ja andmete armastajana viskasin pilgu meie panusele läbi analüütika. Tänavuse aasta 8 kuuga oleme koolitanud või kriisitarkuseid jaganud enam kui 170 erineval üritusel. Ühtekokku hindame, et oleme jõudnud juba 22 tuhande inimeseni, sealjuures on enam kui tunnise koolituse läbinud ca 10 tuhat inimest. Rõõmustan ka selle üle, et kasutame ära oma tugevusi, seda et meie hulgas on erinevaid spetsialiste. Nõnda saame olla innovaatilised nii sisult kui vormilt. Näiteks käivitus ühe vabatahtliku naiskodukaitsja eestvedamisel digiliikuri sari, mille tulemusena saavad iga kuu infovastupidavuse vallas teadlikumaks sajad inimesed. Või siis käesoleval nädalal käivitunud kriisikuu mäng „Valmis koos sõbraga“, kus üle 100 meeskonna startis terve kuu kestvale õpiteekonnale.

Tunnistame, et ega meile kriisikoolituse vallas ülesannet keegi andnud pole, rahastust ammugi mitte. Võtke heaks või pange pahaks, teeme ikka! Sest me tahame, sest meil on hindamatu ressurss vabatahtlike koolitajate näol, sest me arvame, et see on õige ja hädavajalik!

Kui nüüd kõike seda kokku võtta, siis jah, ma mõtlen küll, et see maailm ja see Eesti on tänu Naiskodukaitsele ja tänu naiskodukaitsjatele täitsa palju parem koht elamiseks!

Aitäh teile, head kaasteelised! Elagu Naiskodukaitse!