Märtsiküüditamise aastapäeval mälestame 1949. aastal küüditatud ja represseeritud Naiskodukaitse Tallinna ringkonna juhte

Veera Toomara (Treilmann) (28.04.1887 Aidu-Liiva – 1966) oli Naiskodukaitse Sadama jsk ainuke ametlik esinaine 1929–40. Veera küüditati 1949. a Krasnojarski kraisse, kust ta vabanes 1955.

Veera Bachmann sündis Aidu-Liival Lüganuse kihelkonnas. Ta oli abielus laevandustegelase Oskar Treilmanniga, kes oli Tallinna ja kogu Eesti sadamate komandant.

Treilmannid elasid Nõmmel. Neil oli kolm last: poeg Kalju, tütar Heli ja poeg Kaarel. 1940. a-l oli Veera Eesti Naisliidu juhatuse liige koos teiste naiskodukaitsjate Julie Steinmani ja Aleksandra Loobergiga.

Abikaasa Oskar suri 1940. a kasvaja tagajärjel. Poeg Kalju mobiliseeriti Punaarmee tööpataljoni (sisuliselt vangilaagrisse). Ta oli hiljem Eestis purjesporditegelane, kuid „kodanliku natsionalistina“ taga kiusatud. Poeg Kaarel teenis Saksa ja Soome sõjaväes, ta arreteeriti venelaste poolt 1945, suri 23-aastasena aastal 1946 Norilski vangilaagris. Tütar Heli lahkus 1943. a koos 1-aastase pojaga Soome, kus ta abikaasa sõdis Soome sõjaväes. Venele välja andmise ohus põgenes Heli pere 1944. aastal Rootsi.

Veera Toomara küüditati 1949. a  asumisele Krasnojarski krai Šira rajooni, karistuseks 15 a paranduslikke töid. Veera saadeti Siberisse poja Kaarli Saksa sõjaväeteenistuse tõttu. Selleks ajaks oli Kaarel Venemaal juba surnud. Vera esitas korduvalt palvekirju enda kodumaale lubamiseks, tema kohta esitasid palvekirju ka sugulased ja poeg. 1955. a vabastati Veera 68-aastasena kõrge vanuse tõttu.

Tema tütrepoeg Hain Rebas oli taasiseseisvunud Eestis Mart Laari esimeses valitsuses väliseestlsest kaitseminister (1992–93). 

Anette Hindreus (15.04.1897 Peterburi kubermang – 26.06.1976 Tallinn) oli Naiskodukaitse Kopli jaoskonna juhatuse liige 1932–40. Ta oli 1949. a küüdinimekirjas, kuid teda ei saadud kätte. Anette oli Naiskodukaitse liige alates 1930. aastast, ta oli Walgeristi teenetemärgi kavaler.

Anette Kamberg sündis Peterburi kubermangus, kus tema isa oli mõisaametnik. 23-aastasaelt abiellus ta Egon Hindreusega, kes oli vanemallohvitser ja Vabadussõja veteran. Neil oli viis last. Nad elasid Hiiumaal ja Tallinnas Koplis. Anette tegi kodus palju õmblustöid.

Abikaasa Egon ja 19-aastane poeg Ilo arreteeriti Nõukogude võimude poolt 1944. a ning mõisteti süüdi „kodumaa reetmises”, sest Egon oli Omakaitse liige ja Ilo astus vabatahtlikult Saksa sõjaväkke. Poeg Hans pääses mobiliseerimisest, kuna põgenes aastal 1943 Soome, kus hakkas teenima Soome laevastikus.

Pärast sõda asus Hans elama Californiasse. Poeg Vello küüditati 1949. aastal 19-aastasena.

Anette on maetud Rahumäe kalmistule.

Amanda Luba (1899 Rakvere – 1979 Tallinn) oli Naiskodukaitse Kopli jaoskonna esinaine 1933–36. Amanda oli 1949. a küüdinimekirjas, kuid teda ei saadud kätte.

Amanda oli abielus Johannes Lubaga, neil oli oma toidupood. Johannes tegutses Omakaitses. Peres oli kolm poega: Harri (suri imikuna), Vello ja Hillar. Perekond elas Vene-Balti tehase majades Koplis. Juulis 1932 sai Kopli lahel haavata Amanda 10-aastane poeg Vello, kui Miinisadamast tabas nende lõbusõidupaati kuul.

Kaitseliidu Kopli malevkonna pealik kiitis Amandat selle eest, et Amanda võttis oma Kopli jaoskonna esinaise kohuseid tõsiselt ja tegutses suure usinuse ja kohusetundega. Talle annetati Kopli malevkonna rinnamärk.

Joann Luba arreteeriti 1944. a nõukogudevastase tegevuse eest Koplis aastatel 1941–44, ta saadeti 10 aastaks paranduslike tööde kolooniasse, kust vabanes 1955. Pojad Vello ja Hillar põgenesid Rootsi.

Amanda oli märtsiküüditamise nimekirjas, kuid teda ei saadud kätte. 1949. a  töötas Amanda Tallinna Polütehnilise Instituudi sööklas ja elas Vene-Balti tehase majades. 1950.a  töötas ta lastesõimes nr 1 koristajana. Vene agent Skromnõi teatas oma ülemustele, et kodanlikul ajal oli „objektil“ koos mehega pood. Mees arreteeriti 1944. a  ja asub Nõukogude Liidu „siserajoonides”, naine saadab sinna tihti pakke. Kahe poja asukoht ei ole teada...

1968. a õnnestus Amandal külastada Rootsis sugulasi (ilmselt poegi). 1976.a  käis tema matustel poeg abikaasaga Rootsist. Amanda on maetud Siselinna kalmistule.