Sveta Mustkivi: | ||
Meie kaheksas töötoas oldi ametis nii: |
Avalike suhete töötoast Kaja Lotmani silme läbi: Naiskodukaitse avalike suhete töö- rühma toimimise tutvustamiseks vestlesime osavõtjatega strateegilise kommunikatsiooni teemadel. Vestluse kujundasime vastavalt osavõtjate vanusele ja huvidele. Rääkisime Naiskodukaitse eesmärkidest ja sõnumist, võimalikest suhtluskanalitest ja koostöö- partneritest. Uurisime, kust osavõtjad ise said infot selle päeva sündmuse kohta ja selgus, et peamiselt sotsiaalvõrgustike kaudu, oma õpetajalt või emalt. Lisaks sellele tutvustasime meie kodulehte ja pidulikku vormi ning käitumisreegleid. Teadmiste kinnitamiseks ja tagasisideks vaatasid osavõtjad läbi ligi 60 pilti, mis kajastasid Naiskodukaitse erinevaid tegevusi. Piltide vahele oli peidetud ka 5 sellist, mis ei olnud seotud meie tegevustega ja mis ei sobiks ka kokku Naiskodukaitse põhimõtetega. Kõik rühmad olid väga tublid ja leidsid üsna kiiresti valepildid üles. Samas said nad vestluse käigus meist üsna palju teada. Tundus, et osalejad mõtlesid kaasa ja mitmedki tundsid organisatsiooni astumise vastu huvi. Sel päeval laekus meile vähemalt üks noorliikmeks astumise avaldus. | ||
Mare Laide formeerimisest: Formeerimispunkt! Mis see veel on? Formeerimine on sõjaajaüksuse kokkupanek ehk näitlikult tuleb kutsealune oma igapäevastes riietes varem kättesaadud kutse alusel, kindlal päeval ja kellaajal, teatud kohta. Julgestuspunktist saadab reguleerija ta vastuvõtupunkti, kus kontrollitakse andmete õigsust ja määratakse kutsealune lahingüksusesse. Järgmiseks tuleb minna meditsiinipunkti, kus mõõdetakse vererõhku, küsitakse üldiseid küsimusi tervise kohta ja kui kõik hästi, läheb tee edasi tsiviilvarustusse, kus antakse välja kogu üksikvõitlejavarustus. See algab aluspesust, vormist, saabastest, rakmetest, katelokist ja veel väga-väga paljudest asjadest. Järgmiseks tuleb riided ära vahetada, kott oma riietega järgmisse punkti anda ja seejärel sammub juba vormis sõdur relva järgi. Lõpuks jõuab hambuni relvastatud mees või naine oma üksuse ülema käsutusse. Edasine teekond läheb juba „sõtta“. Nii toimuks see päriselt.
Meie tegime asja veidi lihtsamalt. Kokkutulnud uudistajad said kõik ilusasti kirja pandud ja iga üksus sai erinevat värvi räti, mis piltlikult sisaldas kogu varustust, mille meie tubli Kalle Täht oli ettenäitamiseks kohale toonud. Seiklus algas ja kõik üksused läksid ülejäänud seitset punkti vallutama... |
Kaja Mander meditsiinigrupi töötoast: Meditsiin on väga lai mõiste - olin alguses päris kimbatuses, mis siis oleks see, millest rääkida, mida näitata, mis oleks väga vajalik teadmine ka igapäeva tsiviilelus, huvitav ja pisut ka atraktiivne inimestele, kes ei ole organisatsiooni liikmed ja pole sellealast väljaõpet saanud ning kõik mahuks ära 20 minuti sisse. Mõttetalgutel oli abiks Maire Kruus ning meditsiinigrupi tutvustuse läbiviimisel reaalselt abiks Triin Leever koos oma pisikese 10 kuuse tütrega Lõuna-Läänemaa jaoskonnast. Meie tegevus kujunes sel korral järgmiseks: - Sissejuhatuseks kõnelesin meditsiinigrupi olemusest ja ülesannetest. - Seejärel jätkasin 112 kutse tegemisest ja väga loodan, et inimestele süübisid mällu olulised märksõnad: ära mine mööda! hinda olukorda! helista 112! võimalusel ära jäta abivajajat üksi! ning helistamisel 112-e – rahulikkus ja kõne selgus - kellega, mis, kus juhtus? - Pärast seda jagasime grupi kaheks: pooled said arutleda koos Triinuga põletuse teemadel ning valida praktiliselt lauale seatud vahendite hulgast õigeima vahendi. Teise poole grupiga kõnelesime elustamise ABC-st ning kes soovis, sai spetsiaalse nuku peal ka südamemassaazi õigeid võtteid proovida ning mõne aja pärast vahetamise Triinuga grupid, et kõigil oleks võimalus kõiges osaleda. Lisaks oli kaasas informatiivset materjali luumurdudest, verejooksudest, esmaabi asenditest. Kõigil oli võimalus küsida küsimusi. Oli tore päev! | ||
Merle Soone kultuurigrupist: „Tere tulemast kultuurigruppi!“ oli meie avahüüd uuele saabunud grupile. Esmalt tutvustasime kultuurigrupi olemust - millega me täpsemalt tegeleme ja kui kaugele ulatuv see kultuur üldse on. Selgus et, juba ilma siia gruppi kuulumata oleme kõik osa kultuurist. Tutvustasime oma seniseid tegemisi, mälestuste ja kultuuriväärtuste hoidmist, ühiseid väljasõite, külastusi, tutvumisõhtuid, käsitöö koolitusi, moosi keetmist sõdurpoistele jpm. Selgus, et meie seas on ka agaraid käsitööinimesi, kes on alati nõus oma teadmisi teistega jagama. Elevust tekitasid ka eurovanasõnad, kus igaüks sai oma teadmisi kontrollida. Edasi huvitas meid kuidas nemad meid naiskodukaitsjaid nö pildil näevad, kui üldse näevad. Mis on nende esimene mõte kui nad kuulevad sõna naiskodukaitse ning mis mõtteid ja tundeid see tekitab. Kas tõesti ainult kulp ja relv või on veel midagi? Ülesanne oli kujundada plakat oma nägemusest. Iga saabunud võistkond sai siis suure paberi koos kõikide abivahenditega - pliitsid, vildikad, käärid, liimid, vanad ajalehed ja ajakirjad, et läbi nende meile oma kuvand selgeks teha. Keegi jänni ei jäänud ja plakatid tulid väga omanäolised, huvitavad ja kirevad. Valminud plakatitest panime hiljem üles toreda näituse. | ||
Erika Kalda side- ja staabigrupist: Side- ja staabigrupi töötoas tutvustasime lühidalt, millega antud gruppi kuuluvad naiskodukaitsjad tegelevad. Praktilise ülesandena tuli osalejatel seada töökorda välitelefonid, luua nende vahel side ja edastada etteantud sõna kasutades NATO kuuldekood. Selleks olime üles seadnud näidisühenduse, mille abil tutvustasime välitelefoni kasutamist ning osalejad said katsetada töötavat lahendust. Korraldajate rõõmuks said töötoas osalejad naiskodukaitse põhiväärtuste tähthaaval edastamisega hästi hakkama. | ||
Lapsevanem Angeliina tagasiside: Järgnevalt siis minu ja Marleeni mõtted eilsest üritusest. |
Kokkuvõtteks tahaks öelda suured tänud kõigile, kes selle päeva korraldamisest ja läbiviimisest osa võtsid. Tõestasime endile taas, et üheskoos on kõik võimalik ja lisaks ka väga tore! Meie eriline tänu kuulub aga Virtsu koolile eesotsas direktor Stanislav Nemer¾itskiga, kes oli ise rõõmsalt kogu päeva jooksul kohal ning tegi kõik selleks, et päev hästi korda läheks. Suur tänu ja uute kohtumisteni! |
Naiskodukaitse tegevus
Väljaõpe, Tegevusvaldkonnad, Mentorlus, Tegevusplaan, Eelmised sündmused, Sündmuste arhiiv, "Ole valmis!" äpp
Tutvustus
Väärtused, Struktuur, Põhikiri, Sümboolika, Võsu õppe- ja puhkekeskus
Ajalugu
Enne II maailmasõda, Taasloomine, Virtuaalne muuseum, Naiskodukaitse juhid ajaloos, Aastaraamatud
Ringkonnad
Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinn, Tartu, Valga, Viru, Võrumaa
Astu liikmeks
Võta ühendust oma elukohajärgse ringkonna esinaise või instruktoriga, kontaktid leiad ringkondade alt. Loe liikmeks astumisest veel edasi..
Meie, naised
Sissejuhatus, Keskjuhatus, Persoonilood, Kõne Isamaale