Juba ette võis oodata meeldivat ja arendavat koolitust ning seetõttu said osalejateks NKK nobedamad registreerujad üle Eesti.
Esimesel päeval ammutati teoreetilisi teadmisi – MIKS? MIDA? KELLELE? KUIDAS?
Saime kuulda, et eelnevalt tuleks mõelda, mis on peolaua eesmärk, millised on meie võimalused, kes on külalised, millised on nende eeldatavad soovid ja siis mõelda läbi menüü, koostada väike programm, otsustada serveerimise viisid, milliseid üllatusi pakkuda jne. Kuulasime ka laua katmise tarkusi. Jällegi teada-tuntud teema, aga aeg-ajalt nii hea üle korrata. Kui nugade ja kahvlite asetus oli enamasti kõigile selge, siis klaaside paigutus, et lahjemast kangemani, oli ebaselgem. Peolaua juurest ei saa puududa ka kaunistused, küünlad ja salvrätid, mille voltimise võtteid me õppisime.
Teisel päeval asuti praktilise tegevuse – toitude valmistamise juurde, sest kavas oli lõpetada koolitus piduliku vastuvõtulauaga. Menüüs oli mitmeid huvitavaid roogasid, mis pidulauale väga sobilikud, aga tegelikult kodus nii lihtsalt valmistatavad.
Üks lemmikutest oli soe hirsi-köögiviljasalat, mis oli väga maitsev ja mida võib pakkuda ka peenematel vastuvõttudel. Magustoiduks tegime karamelli-leivaparfeed, mille kohta keegi kommenteeris, et see on ju kodune jäätis – nimelt on see sügavkülmas külmutatud vahukoor vastavate lisanditega. Laual oli veel rahvuslikkust rõhutav kamavaht kirsiga sokolaadikorvikestes.Selleks valmistati ise sokolaadist väikesed korvikesed, mille sisse pandi vahukoor kamaga ja kaunistuseks Vana Tallinnas immutatud kirsimari.
Laud sai uhke ja ilus, pidulikkust rõhutasid lauaseelik ja sooja toidu serveerimine marmiidilt koos seda soojendavate küünalde säraga.
Saime palju teadmisi, aga ka julguse ja kogemuse võrra rikkamaks: kuidas korraldada pidulikku vastuvõtulauda, eriti aga ergutust tulla rutiinist välja ja muuta oma kodused peolauad kaunimaks. Jääb üle tänada veel kord koolitajat ja korraldajaid, kes kõige selle ette võtsid.