Kõne isamaale 2019- Triin Seppet, Tartu ringkonna esinaine

Vahel täiesti ebatäiuslik, aga samas nii õige ja omane. Kodu, mille rõõmud on minu rõõmud ja mille valu minu südames ka keeb. Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma. Ei taha Kanadasse. Šveitsis võib ju rohi olla rohelisem aga kodu on siin. Tean, et Eestist lahkudes kaotaksin ka suure osa endast. Seetõttu on see koht just see, kus ma kõige rohkem olla tahan. Harjumuspärased vaated, tuttavate nägudega, meie keel ja omad laulud. Väike Eesti, mis on nii tuttavlik ja ootuspärane, ent suuteline alati ühel või teisel moel üllatama.

Maailmas on tuhandeid erinevaid rahvaid, oma keele, kommete ja lauludega, kuid päris oma riik on vähestel. Lähis-idas elab 30 miljonit kurdi, kuid neil ei ole oma riiki. Ja olid ju eestlasedki olemas enne kui Eesti Vabariik. Riik sai sündida, sest rahvas oli selleks valmis. Me tahtsime ise otsustada ja ise tegutseda. Me olime valmis võtma vastutust.

Vahepealsed 50 aastat võõrvõimu ei vaigistanud meie rahva jonni olla ja otsustada ise. Nüüd, taasiseseisvunud riigina, on vabaduse tähtsus ehk et suuremgi – me teame, mismoodi on siis, kui seda enam ei ole. Igapäevaste tegemiste ja murede kütkeis ei teadvustagi me endale meid ümbritsevaid sõna-, isiku-ja usuvabadust, et oleme vabad oma otsustes ja valikutes. Oleme ehk harjunudki ning vabaduse väärtust märkame alles siis, kui keegi või miski tahab seda piirata või hoopistükkis ära võtta.

Eesti on ainuke riik maailmas, mis on meie, Eestis elavate inimeste kätes. Ja ainult meie seisame selle eest, et siin säiliksid meile olulised väärtused ja vabadused, oleks parem, turvalisem ning mõnusam elu. Iga üles korjatud kommipaber on sammuke lähemale paremale kodumaale. Kes siis veel kui mitte meie? Keegi kusagilt mujalt ei tule meie eest looma paremat Eestit. Keegi teine ei hoolitse, et Eestis oleks hea elada.

Seda peame ikka meie tegema, üks väike tegu korraga ja nii koguneb kildhaaval midagi suurt ja tugevat meie vabaduse kaitseks. Võime rahulikult õhtul magama minnes mõtelda - olen teinud midagi selle jaoks, et Eesti oleks homme ka vaba.

Naiskodukaitsjate seas on väga palju neid, kellele Eesti hoidmine ei ole juhuslik kodanikualgatus või talgupäev vaid igapäevaselt kulutatud tunnid kodumaa ja Naiskodukaitse heaks. Pigem eluviis ja teadlik panustamine paremasse tulevikku.

Tartu Ülikooli uue rektori ametisse astumisel ütles senine rektori kohusetäitja Tõnu Lehtsaar kirjeldades teenistust, mis uut rektorit ees ootab „Ma arvan, et me oleme nii suured, kui suur on see, kellele või millele me pühendume. Need inimesed, kes teenivad riiki või ühiskonda on suuremad, kui need, kes teenivad ainult iseennast." Naiskodukaitses oleme pühendunud samamoodi millelegi, mis on suurem kui me ise. Ja läbi selle oleme igaüks indiviidina saanud võimaluse kasvada, areneda ja saada paremaks.

Valitud eluviis võimaldab meil aga püüelda ka suuremate ideaalide täitumise poole. Ja mida rohkem on neid, kes isamaad eelkõige tegudes armastavad, seda lihtsam on täita neid suuri eesmärke ja Eestit hoida. President Lennart Meri oleks tähistanud käesoleval aastal oma 90. sünnipäeva. Üheksa aastat oma elust teenis ta vabariigi presidendina ja oli juht selle kõige paremas mõttes. Ameti üle andmise eelõhtul uuris ajakirjanik, et mis saab edasi? Ja president Meri vastas, et „ega siis Eesti Vabariigi kodaniku missioonid ei ole kunagi täidetud.“

Ametiajad lõppevad ja nii peab see olema, nii demokraatlikus riigis kui meie organisatsioonis, et säiliks võimalus uute juhtide käe all areneda, et ei tekiks seisakut ning oleks uued ideed ja visioonid. Aga missioon ei saa otsa ühegi ametiaja lõppemisega ja eluviis hoida esiemade ja -isade kättevõidetud vabadust jääb alles. Meie ülesanne on leida igal sammul motivatsioon ja uued võimalused et jätkata.

Olen täna tänulik, et ma elan vabas Eesti riigis, et saan rääkida oma emakeelt, et minu ümber on head inimesed, et minu elu osa on olla naiskodukaitsja, mis annab mulle võimaluse teha midagi oma kodumaa heaks. Soovin kõigile meile palju püsivust, teotahet ja usku, sellesse mida teeme. Kõike, mida on mõtet teha, on mõtet hästi teha ja me teeme hästi selleks, et Eesti on täna ja ka homme hoitud.