Kaiu jaoskond nautis sügisest raba

Nagu kokku lepitud, koguneti kell 12.00 Kuimetsa parklasse, et üheskoos sõita matka alguspunkti. Giidiks oli suurepärane Ants Kari, kelle tegemisi võiks üles lugema jäädagi..., aga looduses matkamine on talle neist kõige südamelähedasem. Just nii ta ennast naistele tutvustas. Suund võeti Kadja järve matkarajale. Kadja järvel on palju nimesid - Põllik...u järv, Põllikese järv, Kuimetsa järv. Järv on umbes 10 hektarit suur . Esimene suurem paus tehti rabasaarel asuvas vanas talukohas. Vana maakividest kelder, suur ahi ja metsistunud õunapuud olid ainsad, mis veel alles Arumäe talust. Edasi viis teekond ikka üle raba ja läbi vee...igal juhul kuiva jalaga polnud lootustki pääseda. Igal sammul lirtsus vesi talla all. Ja ega taevataatki naiskodukaitsjaid hellitanud, pidevalt tibas vett aga juurde ja juurde. Ilm ja ka järv ise, olid ühtlaselt hallid ja udused.

Plaanikohaselt pidid matkalised lõkkel lõunasöögi valmistama. Selleks sumbati edasi mööda raba ja jõuti järgmisele rabasaarele, millel nimeks Käosaare. Ümbrust uurides ja giidiga vesteldes selgus, et see koht on sage telkimispaik matkalistele. Ka tema ise on seal sage peatuja, nii üksi matkates kui seltskonnaga. Mõnus vaikne koht ja hea telkida. Nagu võluväel tuli Antsu kotist välja suur ja uhke wokpann, lõikelaud ja nuga, kulbid ja kopsikud. Läks kokkamiseks. Kana, juurviljad, kookospiim ja mis kõik veel..., seda teab ainult tegija ise :), ja valmis ta oligi. Oh, kus maitses hästi see lõkkel tehtud aasiapärane kana wokiroog.

Kadja järvest ja rabast veel niipalju, et sealt saavad alguse neli erinevat jõge, mis kõik eri suunas voolavad.

Ja märjamatult oligi aeg tagasi tulema hakata, et mitte pimedapeale jääda. Pilk järvele, peotäis pohli suhu ja vutt- vutt  kodupoole. Ja nagu sai kokku lepitud Kose jaoskonnaga, siis järgmine matk toimub lumel :) ja ikka Antsu juhendamisel!