Instruktorite täiendõpe Kaitseliidu koolis

Kohale oli tulnud instruktoreid üle Eesti. Valga ringkonnast osales täiendõppel Janika Kurvits ja Sigrit Säinas. Koolitus toimus hubases Alu mõisas, mis andis täiendõppele mõnusa positiivse alatooni. Õpiprotsessi käigus saadi teada, miks on oluline hea koolituskeskkond, milliseid ootamatusi võib ette tulla keskkonnast lähtuvalt nii koolitatava kui koolitaja poolt ning kuidas ootamatustega toime tulla.

Enne, kuidas ootamatute olukordadega toime tulla, arutleti Naiskodukaitse organisatsiooniõpetuse instruktori täiendõppe ülema Nele Pernitsa eestvedamisel kursusega seonduvaid murekohti. Näiteks, ILIASes konto loomine võib aega võtta kuni 48 tundi ja viimasele hetkele jätmine võib aga saada takistuseks kontaktõppele pääsemisel.Vastavalt uuele õppekavale rakendati eelmisest aastast ka e-õppe meetodid, mis tähendab, et kõigile osalejatele edastatakse aegsasti info, kuidas leida ja läbida iseseisvalt e-õppe moodul Eesti Kaitseväe e-õppe portaalis ILIAS, ning see on ka eelduseks kontaktõppele pääsemiseks. Või, kuidas koondada piirkonna ajalugu, kui kursusel on osalejaid erinevastest ringkondadest.

Naiskodukaitse arendusspetsialist Sälli Hinrikus tutvustas riikliku evakuatsiooniplaani kontseptsiooni, andis ülevaate Naiskodukaitse rollist evakuatsiooni korral, ning selgitas, mis vahe on Kaitseväe ettevalmistataval SA-l(sõjaaja ametikohal) ja evakuatsiooni sihtüksusel.

Suurema osa täiendkursusest sisustas väliskoolitaja Ave Eero teemal „Ootamatustega toimetulek“. Üheks läbivaks mõtteks oli, et teineteise ootusi koolitusele paremini mõista, siis ära eelda, vaid küsi. See tähendab et koolitusele minnes on alati omad ootused koolitusest aga kui ootused on täpsustamata, siis võib koolitus koolitatava  jaoks kujuneda mitte ootuspäraseks ja sellest omakorda võib tekkida rahulolematus koolitaja ja koolituse suhtes. Sama on ka koolitajaga. Alati oodatakse koolitatavatelt mingeid eesmärke ja tihti jääb mõistmatuks koolitatavate reaktsioonid antud teemal. Siis on hea kohe alguses välja selgitada, mida koolitatavad ootavad koolituselt. Tekib vähem eeldusi ja vastastikuseid mitte mõistmisi.

Mis võib meid mõjutada? Kindlasti koolituse keskkond, sh ruum, inventari paigutus, kas koolitusruum on avar või kitsas, liiga valgusküllane või hämar. Me ei saa muuta ette antud ruumi suurust aga saame muuta sealset paigutust, et luua hubasemat õhkkonda. Kuidas koolitatav koolitusel reageerib, seda me muuta ei saa, aga kuidas meie koolitajana sellele reageerime, on meie endi kätes. Oluline on alati teha nii-öelda kodune töö: Miks, mida, kellele ja kus ma koolitan; mida minult kui koolitajalt oodatakse; mida saame ise kontrollida ja muuta; millised on meie kui koolitaja väärtused. Need olid osa küsimustest, millele kursuse jooksul erinevate harjutuste, analüüside ja rühmaarutelude käigus vastuseid leiti.

Koolituselt lahkuti rõõmsas meeleolus. Paljudele küsimustele saadi vastused, ning lisaks, kuhjaga näpunäiteid, kuidas saada paremaks koolitajaks.

Siinkohal oleks mõnus ja paslik koolituspäevade sõnum kokku võtta tsiteerides Wilhelm Müseleri: „Meistriks võib saada vaid see, kes aastaid iga päev vaeva näeb, et koguda uusi kogemusi. Kuid ka meister peab ütlema: ”Õpin kuni elan!”.

NKK Valga ringkonna liikmed Janika Kurvits ja Sigrit Säinas