Inimkeskne juhtimine on väärtuslik oskus

Õnneks sobitus kenasti ja nii ma reede õhtul sammud Rapla poole seadsin. Tõsi, sammumise asemel läksin ikka autoga ja jõudsin kohale kenasti enne tuisku. Nii ka minu 20 kursusekaaslast, kursuse ülem ja neli grupitreenerit. Praegusele ajale kohaselt rõõmustasime kõik koroona testi negatiivse tulemuse üle ja nii meie JUP alguse sai.

Mis loom see JUP1 on? Selle saime kursuse käigus selgeks - räägi selgete sõnumitega ja kontrolli, kas vestluspartner ikka sai sinust aru. Me võime kasutada igasuguseid toredaid lühendeid, aga seda ainult nende seas, kes on samas inforuumis. 

Selge kommunikatsiooni ja sõnumi kohalejõudmise tagamiseks on mõistlik neid mitte kasuta või vähemalt teha eelnevalt kindlaks, kas kõik saavad sellest aru. 

Seekord peitub nende kolme tähe taga kursus “Juhtimine praktikas”. Väga tabav nimetus, sest praktikat oli tõesti palju ja igaüks sai proovida oma väikese grupi juhtimist.

Reedeõhtune esimene teema oli tagasiside andmine. Kes ütles, et harjutamine teeb meistriks? Harjuta palju tahad, aga see ei lähe kuidagi kergemaks. Vaatad oma grupiliikmetele otsa ja nuputad, millist sisulist ja arendavat tagasisidet võiks talle esmamulje põhjal anda. Meie grupp oli kuueliikmeline ja ehkki algus oli ehk veidi rabe, siis peagi toimisime juba ühtse meeskonnana.

Laupäeva hommikut alustasime motivatsiooni teemaga. Minul oli esimesena võimalus võtta meeskonna juhi roll ja minu ülesanne oli meeskonda motiveerida ootamatult nädalavahetusel õppusele minema. Pahaaimamatult läksin grupi ette ja rääkisin neile, kui vajalik on meie abi ning tegin ettepaneku kõigil koos minna. Mul ei olnud vähimat aimu, et nemad said grupitreenerilt igaüks erineva põhjuse, miks nad ei saa tulla. Üle kivide ja kändude sain nad kõik nõusse, aga juhtimisfunktsioonide kasutamisest ei tulnud küll midagi välja. Arengukohti oli mul seal küllaga ja püüdsin need kõik endasse talletada. Laupäevane pikk 13-tunnine õppepäev möödus kiiresti, vahetasime juhi rolle, lahendasime erinevaid ülesandeid, omandasime uusi teadmisi ja tuletasime meelde seda, mida juba olime õppinud. Ülesandeid oli kokkulepete sõlmimisest kuni kriminaalsete juhtumite lahendamiseni ja tagajärgedega otsusteni. Näiteks viimase ülesande tagajärjel pidid kõik tegema kätekõverdusi. Seda küll ei öeldud ette, kus ja kuidas neid käsi kõverdama peab ja nii saime veidi lihtsama vastupanu teed minna.

Märkamatult oli käes pühapäev ja aeg omandatu üle korrata ning veel viimased grupitööd teha. Sain ka viimase ülesande juures juhi rolli proovida ja võtsin kaasa kõik, mis eelmisel korral tagasisidena sain. Ise tundsin end hästi ja meeskond tuli kõigega kaasa. Samas oli ka sellest ülesandest nii mõndagi õppida ja edasisse ellu kaasa võtta.

Lõpus veel tagasisidering, tagasivaade oma algsetele ootustele ja ülevaade nende täitumisest ning oligi käes aeg lahkuda. Enne tegime veel ühispildi ja vahetasime kontakte.

 Mida ma siis kursuselt kaasa võtan? 

• alusta alati endale ülesande ja ressursside selgeks tegemisest;
• jaga ülesannet selgete sõnumitega;
• kontrolli, kas sõnumite sisu jõudis kohale;
• võimalusel delegeeri ülesandeid;
• hinda sooritust ja analüüsi tulemusi;
• anna tagasisidet. 

Loomulikult ka selle, et igasugune otsus on parem, kui otsustamatus, aga kõige parem on meeskonna konsensuslik otsus.

Mul on siiralt hea meel, et sain kursusel osaleda ja ootan võimalust kandideerida järgmisele kursusele.