Hiiumaale vorsti viimas

Täpselt poolteist kuud tagasi tegin kallitele Hiiumaa jaoskonna naistele ettepaneku valmistada ühiselt koos vorste. Nii nagu vanasti. Need ei ole niisama vorstid, vaid meie kandist kurikuulsaks saanud kartulavorstid. Kartulavorsti valmistamine pühade eel on aastate pikkune traditsioon. See on kandunud põlvest põlve, ikka vanaemalt tütrele ja ämmalt miniale. Minu puhul memmelt lapselapsele ja emalt pojale. Muidugi leidub õpetusi tänapäeval juba uuematest kokaraamatutest ja internetist. Parim viis on ikkagi sõbralt sõbrale...Nii siis...

Laupäeva hommikul vurasime praamile, kõik vorstiteoks vajalikud kodinad kaasa pakitud. Hiiumaa naiste vastuvõtt on tekitanud minus sooja, südamliku ja hea tunde. Polnud seegi kord see teisti. Jällenägemise kallistused tehtud, jagunesime kolme gruppi. Algas hakkimine, nüsimine, lõikamine. Mõnusa jutuvadina saatel lõikas nuga soolaliha kuubikuteks, kartul sulpsas vette ja sibul ajas härdamad südamed nutma. Räägiti huvitavaid lugusid lapsepõlvest, pühadest, kommetest. Kuidas maitsestada, millega maitsestada? Nende küsimuste saatel maitsestasime ning segasime pea kahekümneviie liitrises potis kokku vorstimassi. Lehtri ja puupulga abiga said kõik naised toppida vorstimassi soolikasse. Paljude jaoks oli vorsti tegemise esmane kogemus. Kõige rohkem võtab aega täidetud vorsti sidumine juppideks. Muidugi arutasime läbi kõik võimalused, kuidas seda tööd lihtsustada. Jah, ka mitte sidumine on mõeldav. Pikki puutikke kasutades, saab aega kõvasti kokku hoida.

Ikkagi jäime selle juurde, et sidumisel tekkinud vorstijupid on serveerimiseks kõige ilusamad. Seotud pikad vorstiketid rändasid järjest potti keetmisele. Naised muudkui toppisid ja toppisid.... Keedetud vorstihunnikud kasvasid.... Õhtusöögiks ahju pistetud vorstid täitsid malevkonna ruumid mõnusa lõhnaga. Midagi tuttavlikku ja midagi väga võõrast.

Enne kui me õhtusöögiks lauda hakkasime katma, oli plaanis veel kaasa võetud ühevärvilistele küünaldele anda omapärane muster. Naised kogunesid laua ümber. Lauale toodud eri suurustega veeanumad ja värvilised küünelakipudelid stardi valmis. Vahepeal surises põlletaskus telefon, andes märku, et ahju küpsema pandud vorste on vaja piiluda. Kui ma köögist õppeklassi läksin, vaatasin

neid õhinas nägusid. Töö käis mitmes grupis, ent kõigil oli ülevaade, millised imelised küünlad teistel veevannis keerutades valmisid. Lauale asetatud iludused püüdsid pilku. Tõdeti, et kui lihtsalt saab kurvale küünlale elu sisse puhuda. See ongi sajaprotsendiliselt kultuurigrupi ülesanne. Näha asju

teisiti ja jagada oskusi.

Laud kaetud. Naiste silmadest sain kinnituse, et koostööpäev on korda läinud. Tugev käepigistus igale õpilasele oli kui tempel tunnistuse kätte andmisel. Eks ikka selleks, et tehtud tööd väärtustada. Õhtusöök oli rikkalik. Salatite valik, toormoos pohladest vorsti kõrvale maitses taevalikult. Hea oli kuulda, et kartulavorst võeti maitsena hästi vastu. Teatepulk on edasi antud. Pika päeva lõpetas lõõgastav saun. Koos mängitud lauamängud, nakatav naer kinnitas mulle veelgi, et ajame õiget asja. Me väärtustame koosoldud aega. See ongi, mis loeb! Saan siinkohal jagada ainult tänulikkust!

Pühapäev oli meil plaanis natuke saarel ringi konnata. Ettevalmistatud kava, aitas meil plaanist kinni pidada. Olen ennegi öelnud, et saarte külastamine on kui välismaale minek. Kuidagi nii on, et alati paistab päike. Eks meid mandri inimesi tõmbab ikka mere poole. Tuul mängis merelainetega ja tema kilekülmus näpistas lõikavalt näonahka. Nii me kambakesti tuulega võidu jonni ajades jätsime jälgi mitme tuletorni juurde. Korjasime auguga kive. Räägitakse, et kui leiad auguga kivi, soovi soov ja viska kivi merre tagasi. Küll siis Vetevana sinu soovi kuulda võtab. See on nii armas uskumus. Millal siis veel uskuda kui mitte jõulude tulekul? Sõru sadamas tegime mõnusa väikse pikniku. Tegime testi kui kiiresti saame bussi, et edasi sõita? Üllatus oli suur, igale naisele täpselt kaks sekundit. Punktist punkti sõites laulsime vanu armsaid jõululaule.(PILT5 mere ääres)

Meil kõigil ajab kalender üritustest üle ääre...Ma tänan Sind kallis sõber, et koostööpäev Hiiumaal sinna kenasti mahtus! Soovin Teile pühadeks krõbedaid vorstirõngaid!

Ma katsu röömpsa näu teha,et nendel oleks ilus hakadus...