Evakueerijad seisid rinnutsi väljakutsetega

Järgmise päeva hommikupoolikul pakkisime evakuatsioonipunkti Sindis kokku ja paiknesime ümber Suigu seltsimajja, kus lõpetasime töö „ohuolukorra” möödumisel pühapäeva lõunaks.

Kõigepealt sättisime aga Sindi spordihoones sisse evakuatsioonikoha, tuginedes eelnenud koolitustele ja Orkaanidel lihvitud teadmistele.

Legendi järgi palus Naiskodukaitse abi Tori vallavalitsus, sest ulatusliku elektrikatkestuse tagajärjel olid korrusmajad kütte ja veeta. Teise legendi järgi olid evakuatsioonikohta saabunud lastekodu lapsed, kelle saatja oli nad omapead jätnud. Ruumilahendus oli spordihoonelik: suur pallimängusaal, väga jahe, kuigi õhukam võrreldes soojema maadlussaaliga, mille põrandat kattis täies ulatuses pehme matt. Tegevusjuhendajad võtsid 29 noore aja sisustamise oma hooleks, kokad tegid tule välikatla alla, staap dirigeeris toimuvat ning järgmise hommikuni kulges evakuatsioonipunkti töö Kirsti Toodu juhtimisel ootamatusteta.

Evakueeritavad olid informeeritud, et nad viibivad soojas ja turvalises keskkonnas, kuni ohuolukord on möödas, elekter ja soojus majades tagasi ja nad võivad koju naasta.

Teise päeva hommikul tervitas meid uus olukord ja uus legend: Sindis on vesi saastunud, keegi ei tohi spordihoones kraanivett juua ja kohe evakueerume Suigu külla seltsimajja. Uues kohas saime töö käima poolteist tundi hiljem. Logistikameeskond Aire Retsniku juhatusel andis endast parima, nagu ka reguleerijad ja teisedki meeskonnad.

Evakuatsioonipunkti töö panid pühapäeva hommikul proovile nii naine, kes ei osanud oma nimegi öelda ega olnud kontaktne, koeraga saabunud evakuatsiooni palunud naine, omavahel kähmlema läinud noored, registreerimislauast osavalt mööda manööverdanud ja maja peale kadunud võõras, keda julgestusmeeskonna liikmedki polnud suutelised kahe korruse pealt leidma.

Eelmisel õhtupoolikul selgus, et Suigu veetorustikku on jõudnud reostusallikas ja kraanivett ei tohi juua. Tori vallavalitsus korraldas sinna paagi puhta joogiveega ning kogu selle teoreetilise katsumuse peale olid evakueeritud noored eriti „sillas”, sest „Sindis juba oli sama jama” ja nad ootasid actionit, näiteks voolukatkestust või rünnakut majale, sest adrenaliin vajas tõstmist palli- ja lauamängude kõrvalt. 

Esimese advendi hommikul kirjutasid noored jõulusalme ja leidsid rahvamaja lavalt kuuse alt endale Orkaani päkapiku kingituse.

Pühapäeval, 3. detsembril, esimesel advendil kell 12 sai staap kinnituse, et võime evakuatsioonikoha sulgeda.

Õeldakse, et iga kogemus on kogemus. Järgmise evakuatsiooniõppuse jaoks on iga osalenu kogemuste pagas suurem ja loodame, et saamegi jääda erakorralisi olukordi vaid teoreetiliselt mängima. Aga kui vaja, siis Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonnas on evakuatsioonirühma liikmetel teadmised ja kogemus mistahes olukorras kiiresti ja tulemuslikult tegutseda.