Eesti lipu päev Rapla jaoskonna kombekohaselt

Aasta tagasi alustas Naiskodukaitse Rapla jaoskond traditsiooni teha Eesti lipu päeval, 4. juunil oma tervisele head. 2012. aastal käidi tervisekõnnil Raplas Vesiroosi terviseradadel. Sel aastal tuldi kokku Alusse, et orienteeruma õppida. Lisaks oma liikmetele olid oodatud ka teised naiskodukaitsjad ning orienteerumishuvilised emad ja lapsed väljaspoolt organisatsiooni. Määratud ajaks kogunes Alu mõisa terrassile kenake hulk naisi ja lapsi ning oli ka mitmeid organisatsiooni mittekuulujaid.

Orienteerumise maailma avas kuulajatele Pirko Peterson, kes on ise kauaaegne orienteeruja ja Naiskodukaitse Rapla ringkonna väärikas liige. Pirko Rääkis teedest ja kividest, tiikidest, küngastest, metsast ja hoovidest, tingmärkidest, mõõtkavast ja isegi kompassist. Kõik kuulasid ja püüdsid samal ajal leida mainitavaid objekte oma käes olevalt Alu orienteerumsikaardilt. Ja ei kulunudki kuigi palju selgitamist, kui innukad õppijad tundsid ennast juba piisavalt küpsena, et minna Alu peale tiirutama ja ülessätitud punkte kaardi järgi otsima hakata. Mõni naine läks lapsega, mõni lastega, mõni sõbrannaga, mõni sõbrannadega – kuidas keegi ennast aga paremini tundis. Oli neid, kes jooksid raja läbi, oli neid, kes nautisid jalutamist – vaatasid vahepeal vesiroose ja kuulasid musträstast. Ometi nentisid kõik kui ühest suust, et hasart tuli sisse küll. Nimelt oli ülesandeks leida igast punktist üks täht ja lõpuks nendest tähtesest sõna kokku panna. See sõna välja mõtlemine osutus vaata, et keerulisemakski, kui orienteerumine ise. Igatahes jõudsid kõik osalejad lõpuks selleni, et kokku tuli SELJAKOTT ja kõiki premeeriti vastavalt vanusele, kas tunnistuse või pulgakommiga.

Rajalt kaasa võetud hasarti hakati seejärel rakendama Eesti lipu värvides käepaelte punumisesse. Kuna oli mitmeid erinevaid tehnikaid valdavaid õpetajaid, siis said ka kõik käepaelad erinevad, aga igaüks sai millegagi igatahes hakkama. Ja siis, kui käepaelad valmis ja mitmed osalejad juba lahkunudki, tehti ära see õhtu kõige kurvem osa. Nimelt öeldi head aega ja sooviti tuult tiibadesse Rapla jaoskonna armastatud liikmele, heale sõbrale, meie käsitöögurule ja õnnehormooni süstijale Birgitile, kes üsna pea teisele mandrile elama asub. Birgitile anti üle ühise mõttetöö tulemusena valminud idee teostusena rahvuslik toru, mille sees olid kollaažid Birgiti tegemistest Naiskodukaitses ja hulga häid soove jaoskonnakaaslastelt. Oli vaikne, kõnesid ei peetud. Ilmselt polnud inimestel lihtsalt sõnu, minul vähemalt ei olnud. „Et sa leiaksid selle, mida otsid, Birgit, mingu sul hästi,“ mõtles ilmselt igaüks.

Selline oli Rapla jaoskonna Eesti lipu päev sel korral. Järgmisel aastal katsume jälle midagi tervislikku välja mõelda, sest ega algatatud traditsiooni saa luhta lasta minna.