Võidutule toovad Lääne-Virumaale Urve Rosenberg ja Kert Kirsimäe

Naiskodukaitse Viru ringkonna esinaine on Naiskodukaitse liige alates 2001. aastast ja Viru ringkonda juhib ta aastast 2009. Aaastatel 2010-2012 kuulus ta maleva juhatusse ning käesolevast aastast kuulub ta maleva revisjonikomisjoni.

Urve Rosenberg juhib eelmisest aastast Naiskodukaitse toitlustuse erialagruppi ning on osalenud kahel “Kevadtormil” 2008 ja 2012 aastal toitlustajana.

Tuletooja esildises on märgitud, et Urve Rosenberg korraldab edukalt ka Viru ringkonna tegevust ja viib läbi erinevaid õppusi ja üritusi ringkonna liikmetele. Samuti on aktiivne Haljala kodutütarde ja noorkotkaste ürituste korraldamisel.

Urve Rosenbergi on tunnustatud 2005. aastal Viru maleva teenetemärgiga, 2006 aastal Naiskodukaitse Liiliaristi V klassi teenetemedaliga, Kaitseliidu Viru maleva Eriteeneteristiga. 2007. aastal tunnustati teda Kaitseliidu teenetemedali III klassiga, 2009. aastal pälvis ta Naiskodukaitse Liilia IV klassi. 2010. aastal sai ta Noorte Kotkasta Aitaja märgi ning aastal 2011 tunnustati teda Kaitseliidu Teenetemedali II klassiga.

Nooremseersant Kert Kirsimäe on Viru maleva kaitseliitlane alates aastast 2007, maleva juhatuse töös tegutseb ta liikmena aastast 2010. Lahingstruktuuris on ta jaoülem.

Kert Kirsimäe planeerib ja viib läbi õppusi ning on igati eeskujuks teistele kaitseliitlastele oma erakordse tahtejõu, aktiivsuse ja oskusega töötada nii iseseisvalt kui juhtides meeskonda. Kerdi initsiatiivil on malevas läbi viidud rännakuid ja üldfüüsilisi treeninguid. Ta omab kõrget motiveeritust tegutsedes vabatahtlikuna väljaõppel ning sõjaline võimekus on tema jaoks üks suurimaid prioriteete. Ta on Viru maleva patrullvõistluse „Paras Paar“ võitja ja malevatevahelise õppuse „Põhjakonn“ üks initsiaatoritest. Teda on varen tunnustatud Viru maleva teenetemärgiga aastal 2007 ja samal aastanumbril ka Kaitseliidu III klassi teenetemedaliga.

Kert Kirsimäe esitati maleva poolt ka aasta kaitseliitlase nominendiks, tõstes esile tema tulemuslikku tööd maleva juhatuses, väljaõppeaktiivsust, algatusvõimekust.

Võidutuli antakse maakaitsepäeval 23. juunil üle maavanemale Võsul, et see saaks võidutuld jagada kõikide kohalike omavalitsuse esindajatele koduvaldadesse ja linnadesse viimiseks.

23. juunit on võidupühana tähistatud 1934. aastast. Ettepaneku selleks tegi kindralmajor Ernst Põdder juba 1919. aasta juuni lõpus pärast Võnnu lahingu võitmist.

Võidutule maakondadesse saatmise komme pärineb juba 1936. aastast, kui president Konstatin Päts süütas pealinnas võidupühaüritustel võidutuletõrviku ning mootorratturitest kaitseliitlased viisid tule laiali üle riigi igasse linna ja maakonda.