Vigalal ei ole viga, Naiskodukaitsel ka mitte

Märjamaa naistel oli külalisõhtut Vigalas planeerides nö juba käik sees, sest paari kuu jooksul on samalaadne õhtu korraldatud juba Märjamaal ja Varbolas. Lepiti kokku kohtumispaik ja –aeg, kujundati taas kuulutused ja tehti mitmel moel reklaami. Vigala külalisõhtu sai toimuma Vana-Vigala raamatukogus, kus nii naiskodukaitsjaid kui kohalikke võttis rõõmsalt ja külalislahkelt vastu raamatukogu juhataja Mare – kohaliku elu säde.

Üldse oli kogu olemine raamatukogus kuidagi rõõmus ja tore – ruumid olid igati sobivad ja kodused, kogunenud naised olid sõbralikud ja meeldivad suhtlejad. Alustuseks rääkis igaüks endast, siis räägiti Naiskodukaitsest, siis maast ja ilmast ning sekka veel natuke Naiskodukaitsest ka. Õhtu läks märkamatult palju pikemaks, kui esialgu eeldada võis. Kevadises kottpimeduses koju sõites oli süda rahul head seltskonnas veedetud õhtust ja peas mõlkus mõte, et Vigalas on Naiskodukaitse jaoks pinnast küll. Pikemas perspektiivis võiks seal isegi oma jaoskond olla.

Siinkohal on paslik lõpetada Vigala valla enda hüüdlausega: Vigalal ei ole viga. Ja Naiskodukaitsel ka mitte. Nendele tõdedele andis toimunud külalisõhtu küll kinnitust.