Väärt kogemuste võrra taas rikkamad, veel meenutusi aprilli lõpust

….. ühtäkki  seisimegi täisvarustuses kuskil pimedas metsateede ristumiskohas, peakohal tähine taevas ja ümber ringi triiki vett täis kraavid. Stardini aega veel mõni minut, kell on umbes 01.38. ja miinuskraade kuskil 2.

Alustasime matka 16 võistkonnana. Rajal tuli läbida 20 kontrollpunkti ning panna oma oskused ja teadmised proovile rohkem või vähem militaarsete ülesannete lahendamisel. Trassi pikkus korraldajate sõnul  linnulennult 30 km, GPS -i andmete põhjal tüüris kilometraaž 50-ne kanti ja aega kulus ligikaudu 20 tundi.

….. eredamad hetked rajal jäid Aidu karjääri, mis oli justkui omaette maailm keset Eestimaad. Helesinised laguunid piirasid kiviklibu kõrbesid ning mägiseid metsaradasid. Järgmisse punkti jõudmiseks tuli seljatada päris järske mäkketõuse ning ületada erinevate vahendite ja meetoditega sügavaid veesilmi.

Hästi jäi meelde ka lõpujooks Kohtla- Nõmme maa- aluses kaevanduskäigus. Ühel hetkel oli tunne, et nüüd on küll kõik, aga meie esindaja Sven Soometsa reipa hõike peale: „ Hingamine korda ja edasi, ots paistab!“  panime vunki juurde ning maandusime rõõmsalt kopas ehk finišis. Tulemuseks, kui kõik punktid kokku löödud, karistuspunktid maha arvatud ning segased asjaolud selgeks räägitud, tubli kuues koht.

Meie oleme taas kogemuste võrra rikkamad ning targemad. Võistluskäiku analüüsides tõdesime, et vaim ja füüsis pidasid hästi vastu, aga õnne oli sel korral pisut vähem. Sellegipoolest rõõmustame kaasvõistlejate uhke võidu üle.

Sügav kummardus meie peredele, kes  kogu ettevõtmise õnnestumisesse samuti palju panustasid ja esindajatele Sven ning Kaire Soometsale, kes hoolimata päevast või kella ajast nõu ning  jõuga abiks olid. Teie kaitsva tiiva varjus on hea ning kindel rajale minna!