Ülinakkav „karbipisik" on jõudnud Läänemaalt Hiiumaale

Sel aastal otsustasime tähistada korraga nii küünla- kui sõbrapäeva ja sõita külla Lääne-Nigula jaoskonna naistele. Eesmärgiks oli ühendada meeldiv kasulikuga – tugevdada sõprussidemeid  ja valmistada käsitöökarbid meie uhkete naiskodukaitse kübarate tarvis. 

Juba mõnda aega oli kuulda, et Läänemaal, täpsemalt Lääne ringkonna kõige nooremas, Lääne-Nigula jaoskonnas, levib „karbipisik“. Nakatanu ei saa rahu enne, kui ta on valmistanud mitmed imeilusad karbid endale, kingiks sõpradele ja ühe eriti uhke naiskodukaitse kübarale, kaitsmaks kübarat tolmu eest, kui ei ole parajasti vormiüritust, mis eeldab kübara kandmist. Pisiku, mis kiiresti levib, on Lääne ringkonda toonud Kaja Puusepp, kes oli heal meelel nõus ka Hiiumaa naisi nakatama.

Laupäeval, 13. veebruari varahommikul vurasid Linnamäele autod meisterdamishuviliste naistega. Kaasas papp, rullide viisi erivärvlist tapeeti ja igasugu pitse-satse ning peenemat pudi-padi karpide kaunistamiseks – kellel mida juhtus kodus olema. Materjali võeti nii enda tarbeks, kui ka teistega jagamiseks. Pika päeva jooksul läheb kõht ikka tühjaks ja selle tarbeks olid osalejad kaasa toonud ka head-paremat omavalmistatut: salateid, kooke, hoidiseid – laud sai tõesti rikkalik ja tühja kõhtu ei kannatatud.

Oskuste saavutamiseks alustasime väiksemate karbikeste valmistamisega. Hakkasime tööle suure õhinaga ja entusiasmiga. Järgnes papist detailide väljamõõtmine, lõikamine, tapeediga karbi katmine ja seejärel kaunistamine. Sobiva kaunistuse leidmine oli tõeline meeskonnatöö, prooviti üht ja teist, jagati kaasa võetud materjale kaaslastega. „Vaata! Mul on seda tooni lilli, see pärl sobiks paremini. Mis sa arvad, kuidas  see kinnitus sobiks?“

Väiksed karbid valmis, alustasime päeva eesmärgi täitmist, valmistada isiklikud kübarakarbid. Kui väikeste karpide detaile lõikasime laua ääres üsna valjuhäälselt lobisedes ning naabrilt nõu küsides,  siis suuremad karbid vajasid palju enam ruumi ja nii koliti lõikama põrandale. Ühel hetkel oli saalis vaid vaikset nohisemist kuulda ja läänlastele tundus hetkeks, et hiidlased on salaja praamile kiirustanud…

Päev veeres kiiresti õhtusse. Valmisid karbid ja suurenes rahulolu koosveedetud tegusast päevast. Kõige olulisem oli, et naiskodukaitse kübarad said endale nüüd kaunid kodud, kus oodata oma aega ja olla kaitstud.

Ühiselt  lepiti kokku: „ Järgmine kord meisterdame koos Hiiumaal“.