Tuisune ja rahvarohke vastlapäev

Sellised olid minu esimesed mõtted, kui ma vastlapäeva hommikul aknast välja vaatasin. Ja seda suurem oli minu heameel ja rõõm, kui ma kokkulepitud ajal Viljandis Huntaugu mäel suurt rahvahulka nägin. Ja rahvast tuli veel juurde...

Noorteinstruktor Ain Laane poolt lausutud avasõnad kuulatud, jaotati osalejad nelja võistkonda, et siis võistluspaikadesse hargneda.

Korraldajatena olime osalejatele ette valmistanud neli erinevat võistlust: kaks meeskondlikku ja kaks individuaalset.

Meeskondlikult tuli kilega mäest alla tuhiseda, õigel ajal hoog pidama saada ja mäkke tagasi joosta. Suuremad ikka väiksemaid tagant utsitades ja aidates, et just nende lõppaeg parim oleks. Raske oli, aga üles mäkke tagasi jõudsid kõik, kes alla olid sõitnud.

Meeskondlik arvestus oli ka õhupallidega jooksus. Elevust tekitas talvistes tingimustes õhupallide täispuhumine. Tuulega kippusid need lendu minema ja siis sai lumes mütates neid taga ajada. Ei olnud  kõige kergem ülesanne. Kuid õhupallide taga ajamine ja kinni püüdmine ei olnud selle võistluse peaeesmärk. Eesmärgiks oli meeskonnaga joosta märgistuseni ja tagasi. Kusjuures täispuhutud õhupallid pidid asetsema võistlejate  vahel. Ja võit läks ikka kõige kiiremale võistkonnale.

Kui kiire on minu kelk? Kas kõige kiirem? Sellele küsimusele sai vastuse kolmandas võistluspaigas, kus iga osaleja aja peale kelguga Huntaugu mäelt pika sõidu mõnusid tunnetas. Tähtis oli täpne ja kiire start.

Individuaalne võistlus oli ka  ühe suusaga mäest alla tuhisemine. Siin ei saanud otsustavaks mitte aeg vaid kaugus. Sõidustiili sai ise valida: kas püsti, istudes või kükakil. Kes kuidas, elevust jätkus.

Kes joosta ja liugu lasta enam ei jaksanud, sai õppida Kerstini juhendamisel vastlavurri valmistamist. Ja vurisesid need vurrid õige jõudsalt otsekui kutsudes kõiki rohelise bussi juurde soojale teele ja mõnusalt vahusele kuklile. Tõesti ei leidunud lapsi, kes oleks sellest maiustusest loobunud.

Autasustamisel jagus auhindu nii kiirematele meeskondadele kui individuaalvõistluste parematele. Osavõtumedalid riputati kaela kõigile osalejatele.

Väsinud ning  jahedast ilmast ja värskest õhust punaste põskedega poisid ja plikad hajusid õhtuhämarusse  kodudesse oma kelku järel vedades.

Tänan kõiki osalejaid, kõiki kes olid nõus võistluspunktides kohtunikeks olema ja oma rõõmsa meelega korraldajatele toetavaks lüliks olid!