Tarkuse ema on ikka vanaema ehk vastlad Märjamaa moodi

Kui paar nädalat tagasi vastlapäeva kavandama hakkasime ja infolehe kokku panime, oli Märjamaal lumi põlvini ning tundus igati mõistlik plaani panna pikima liu võistlus ja teatevõistlused kelkude, suuskade ja muu sellisega. Mida enam lumi sulas ja mida kurjemaks ning vihmasemaks ilmad muutusid, seda enam hakkasid plaanid esialgsest eemalduma. Lõpuks olime valmistunud kõigeks ja otsustasime vaid pool tundi enne ürituse algust, et saame mõned asjad ikka väljas ka teha ning valisime kõige vähem porise koha välja.

Vastlapäev algas pisikestest puuklotsidest „112“ ehitamisega, sest soovisime noortega osaleda Häirekeskuse korraldatavas kampaanias läheneva 112-päeva puhul. Kuna lumi oli plaanist väljas, siis mõtlesime numbris teha pisikestest puupakkudest, mille põlema süütame. Kõik ettevalmistused olid küll korralikult tehtud ja vajalikud vahendid kaasas, aga vaatamata ka noortest ehitud kaitsemüürile, ei õnnestunud eriti suureks keeranud tuule tõttu kõiki pakke korraga põlema saada. Olime küll natuke pettunud, aga mis teha, ilm on ilm. Küll aga kiitis kohalviibinud ja lisahelkureid jaganud piirkonnapolitseinik, et oleme üks suurepäraselt helkuritega varustatud seltskond. Mis meil muud üle jäi, kui nõustuda.

Järgnesid poiste ja tüdrukute segavõistkondadega võistlusmängud, kus tuli vastla kombekohaselt põrsast aedikusse ajada ja näiteks jääpurikat kasvatada. Võistlused tekitasid mõistagi hasarti ja ajasid vaatamata kõlekülma tuulega ilmale kõigil pea märjaks. Vastlapäev jätkus Märjamaa noortekeskuses, kus noori ja naisi ootasid soe tuba ja teemakohane viktoriin. Oli lihtsaid ja raskemaid küsimusi, aga tulemusi kokku liites võis rõõmus olla, et kännud on ikka veel käbidest targemad ning esimesed kohad said endale Naiskodukaitse võistkonnad Kukkel ja Leevike. Lisaks tavapärastele oli ka mõningaid loovamaid vastuseid ning muuhulgas saime ühelt võistkonnalt teada, et kes muu võiks olla tarkuse ema kui ikka vanaema:).

Peale keha ja vaimu pingutamise said kõik soovijad lasta teha pisikese näomaalingu ja õppida punuma kihnu südamepaela. Sest vastlapäeval on ajast aega punutud ning mis võiks sõbrapäeva eel sobivam punutis olla kui südamepael. Lõpuks jõudis õhtu ka magusama osani, kus söödi ära 70 naiskodukaitsjate omaküpsetatud vastlakuklit, joodi ohtralt teed ja morssi ning jagati kätte diplomid. Sõna sai ka Rapla maleva noorkotkaste instruktor Leho, kes andis kotkastele kätte hiljuti laskevõistlusel võidetud II koha karika ja individuaalsed medalid. Tublid poisid, need Märjamaa kotkad!

Kaks planeeritud möödusid kiiremini kui arvatud ja lõpuks ei jäänudki üle muud, kui nentida, et mõned planeeritud tegevused jäid tegemata, mõelda, et oli üks vahva vastlapäev, pühkida laud ja põrand puhtaks ning lubada, et järgmisel aastal jälle, on meil ju nüüd juba hulga kasutamata jäänud tegevusi ette valmistatud. Hõissa vastlad!