Tallinna vanalinnas orienteerumas

Rada koosnes kümnest kontrollpunktist ning neid kõiki läbides tekkis umbes nelja kilomeetri pikkune jalutusring. Kontrollpunktid sai üles leida koordinaatide järgi. Iga kontrollpunkti juures tuli nuputada, millist sõna küsitakse ning sellest sõnast leida vastav täht, mis tuli paigutada lahendussõnas etteantud kohale. Tähtede õigel reastamisel pidigi kokku tulema lahendussõna. Näiteks esimene kontrollpunkt asus koordinaatidel 59°26'04.7"N 24°44'12.5"E ning seal paikneva objekti nime esitäht pidi paigutuma lahendussõnas kolmandaks täheks. Üsna lihtne ja lõbus!

Mina võtsin rajale kaasa oma pinginaabri Tiina, kes pole küll (veel) naiskodukaitsja, aga kellele ma järjekindlalt Naiskodukaitset n-ö promon – näiteks käisime me palju aastaid tagasi koos oma lastega Nikolai Novosjolovi vehklemistunnis, mille Naiskodukaitse korraldas kõigile hästi tuntud Uus-Tatari tänava hoone ruumes. Tiina on ka inimene, kellega koos ma olen lapsepõlvest saadik loendamatutel mälumängudel kaasa löönud – alles eelmise aasta septembris osalesime me kahekesi natuke teistsugusel Tallinna vanalinnas orienteerumisel, mis korraldati Tervisemessi raames. Tookord tormasime me, higipull otsa ees ja minul käes meile kasutamiseks antud tahvelarvuti, kiiruse peale ringi, et jõuda võimalikult paljudesse rajale märgitud punktidesse ning seal küsimusele õigesti vastata.

Tänavuse Naiskodukaitse raja saime läbida omas tempos, sest mäng ei käinud kiiruse peale. Kontrollpunkte aitas meil mugavalt üles leida minu telefonis olev Google Mapsi rakendus.

Meie läbisime raja 30. juuli õhtul. Esialgu saime ka veidi vihma kaela, ent ettenägelike ja igaks olukorraks valmis eesti naistena olid meil muidugi kaasas vihmavarjud ning minul jalas kenad linnakummikud, Tiinal aga sporditossud. Ilm pole vapratele naistele ju kunagi takistuseks, sest pole olemas halba ilma, on vaid vale riietus! Sadu lakkas peagi ja ülejäänud õhtu saime nautida päikesepaistet.

Oma teekonnal kohtasime mitmeid inspireerivaid naisi alates Kalevipoja emast Lindast (pronkskuju) kuni Kunksmoorini (riidest nukk poeuksel). Mõlemad raamatutegelased on ju eesti naiste jaoks omamoodi eeskujud.

Kohtasime ka huvitavaid mehi – eeskätt munkasid (kivikujud), kes köitsid meid eriti seetõttu, et meenutasid meile praegu käivaid Melchiori-filmi võtteid.

Üks tore meesisik, keda me oma teekonnal kohtasime, oli ka vegankohvikus Lisanna töötanud noormees, kes valmistas meile väljateenitud kohvipausi ajal väga maitsva vegangrillsändvitši, kohvi ja smuuti. Ja veel üks mehenimega tegelane, kes näis meid lausa jälitavat, oli rong Toomas, kes ilmus meie jalutuskäigu ajal vähemalt kolmel korral välja.

Nagu ikka juhtub, kui silmad lahti ringi liigud, märkasime ja ahmisime endasse rohkesti pisikesi muljeid, näiteks sõnumite ja kunsti näol – alates "heast karmast" kuni tšakrateni ning grafitist peene mandalani.

Tänu huvitavalt koostatud rajale sattusime mõnedele põnevatele kõrvaltänavatele, kus me tavaliselt ei käi. Külastasime ka mälestusmärki „Katkenud liin“, millega mälestatakse parvlaeva Estonia viimasel reisil hukkunuid. Oli tore, et orienteerumismäng meid selle juurde minema ärgitas, sest kumbki meist polnud päris selle juures varem käinud. Ka varem mainitud leinava Linda kujus on traagikat – see on ju küüditamisohvrite mälestuspaik. Ent ühtaegu meenutab selliste monumentide külastamine, kui vapper rahvas me oleme – millest kõigest me oleme läbi tulnud, ja ikka sammume pea püsti edasi!

Minu pinginaaber Tiina kommentaar pärast raja läbimist oli niisugune: „Just sellises rahulik-unelevas stiilis – vahepeal väikese joogiga – orienteerumismänge soovitan kõigile. Kuigi aja peale ribadeks tormamisel on ka oma võlu... Oli tore õhtu!“

Mängus osales üheksa Tallinna ringkonna liiget, kellest nii mõnigi võttis kaasa sõpru või pereliikmeid ning koos nendega läbis raja enne "kella kukkumist" 31. juulil vähemalt 15 inimest. Korraldajad tuletavad meelde, et kes pole veel orienteeruma jõudnud, saab seda rahulikult teha millalgi tulevikus endale sobival ajal, sest virtuaalne rada jääb "avatuks" tähtajatult.

Soovitame kõigil, kes pole seda veel teinud, sellele vahvale rajale minna, et lüüa kaks kärbest ühe hoobiga – avastada vana head Tallinna taas uue nurga alt ning teha head oma kehale. Ja oleme ju kõik kuulnud, et peaksime iga päev vähemalt kümme tuhat sammu kõndima!