Tallinna ringkonna aasta naiskodukaitsja 2018 on Vive Pandis

Aastatel 2013-2016 kuulus Vive KT Keskkogusse. Toitlustus-, kultuuri- ja noortejuhtide grupis tegutsedes on ta oma mitmekülgsuse, põhjalikkuse ja pealehakkamisega eeskujuks kõigile.  

2018. aasta esimesel poolaastal panustas organisatsiooni tegevusse 442 tundi. Üsna kindlalt ületab ta sel aastal ka oma eelmise aasta 760 vabatahtlikku töötundi. Kusjuures üritustel ei osale enamasti mitte lihtsalt osaleja, vaid ikka korraldajana.  

Vive on alati olnud huvitatud ringkonna tegevusest laiemalt ja oma arvamuse, kogemuse ning jõuga aidanud kaasa selle arengule. Ta on osalenud paljudel koolitustel ja ringkonnale oluliste teemade aruteludel, et viia oma teadmisi organisatsioonikaaslastele.

Kui teda palutakse appi üritusi ette valmistama, vastab Vive alati jaatavalt. Ka siis, kui ta ise üritusel osaleda ei saa. Kahtlemata on need isikuomadused ka põhjuseks, miks 2004. aastal töökaaslaste eeskujul Naiskodukaitsega liitunud naine on siiani aktiivne ja organisatsioonikaaslaste seas väga austatud liige.

Vive jõuab palju. Üks organisatsioonikaaslane on tema kohta öelnud: „Kui noored on hoolitsetud, siis on Vivel aega, jaksu ja tahtmist tegeleda ka teiste asjadega. Ta aitab innukalt toitlustada ning paneb õla alla mitmesugustele muudele tegevustele. Ta osaleb Muusika jaoskonna juhtimises, kultuurigrupi tegemistes ning teda on nähtud tuhisemas isegi suusavõistlustel.“

Muusika jaoskond oligi esimene, kes Vive tegutsemistahet ja juhtimisoskust märkas ning seepärast sai temast juba kaks aastat pärast liitumist jaoskonna esinaine, 2009. aastal aseesinaine ning tänaseks on ta jaoskonna juhatuse liige. Jaoskonnas korraldab ta siiani põnevaid üritusi, matku ja kokkusaamisi. Loomulikult laulab Vive ka jaoskonna laulukooris ning selleks, et Muusika jaoskonna nime vääriline olla, osales ta 2017. aastal projektikooris, mis esines Naiskodukaitse 90. aastapäeval.

Hääbuva tegevusega kultuurigrupi juhtimise võttis Vive üle 2015. aastal ning puhus sellele kiiresti uue elu sisse. See, mis ta kahe aasta jooksul korraldada jõudis, ei mahu kindlasti ühele paberile: toimus mitmeid erinevad kultuuriüritusi ja ekskursioone. Näiteks käidi Tähetornis, Katariina kirikus, Pirita kloostris ja pimedate maailmas. Vive karulauguretked on Tallinnas siiani väga kuulsad. Tema algatusel sai alguse ka kena traditsioon korraldada Tallinna ringkonna suvelaagrit Võsul.

Aktiivse toitlustajana on Vive leidnud viimastel aastatel taas tee katla juurde. Aastatel 2010-2012 nimetas toitlustusgrupi juhi abi Vivet lausa valvetoitlustajaks, kes oli alati kohal, kui vaja. Vahet pole, kas Plangus või metsas. Toitlustanud on Vive nii Kevadtormil kui Ernal, Ekströmi marsil ja mujalgi.

Kõige suurem osa Vive teenistuslehe tundidest kuulub muidugi vaieldamatult noortejuhtide grupile, mille juhiabi on ta aastast 2017. Vive tegeleb noortega võrratult hästi. Paljud imetlevad tema oskust olla noortele nii sõber, õpetaja kui vajadusel ka hoolitsev ja turvaline (vana)ema. Suur lugupidamine on Vivel ja noortel kindlasti vastastikune. Täiesti imetlusväärne on tema pühendumine oma „lapsukestele“ kodutütarde Üle Linna Kodutütred rühmas.

Vive tegevusest annab hea ülevaate ühe värske noortejuhi ütlus: „Mäletan, kui sattusin ühele Naiskodukaitse üritusele, kui Vivel oli parasjagu käimas koondus. See mõnus küpsetiste lõhn, mis õhus hõljus, ning Vive, kes luges lastele ette järgukatseteks valmistumise küsimusi. See, millise sooja õhkkonna oli ta suutnud enda ümber luua, jättis mulle kustumatu mälestuse. Selline peakski minu arvates üks koondus olema. Lisaks ei tea ma oma lühikese noortejuhi karjääri ajast ühtegi üritust, mille korraldamisele Vive ei oleks kaasa aidanud.

Vive on alati kohal naerusuisena, teotahtest ja energiast pakatavana ja need naljad, mida tema rääkida oskab! Ta on ikka üks suur huumorihunt. Minu meelest on Vive väga äge ning mina tahaks teda küll omale vanaemaks :)“

Vive on väga südamlik. Tema nõuanded ja põhjendused on vajalikud meile kõigile. Elukogemus loeb. Kui tema "pisikuga" nakatub kasvõi ainult 10 protsenti kodutütardest, siis järelkasvu pärast Naiskodukaitse küll enam kunagi muretsema ei pea. Tema suurepärast tööd on märgatud. Üheks tõestuseks sellest on kindlasti 2016. aasta talvel Kodutütarde hõbesõlega teeneterist. Lisaks ripub Vivel rinnas Naiskodukaitse Liiliaristi IV klassi teenetemärk.

Aasta naiskodukaitsja peaks olema just täpselt selline. Panustama mitmel rindel, säilitama huumorisoone ja samal ajal andma ka panuse järelkasvule.