Tallinna raudteeperroonidel lehvivad leinalindid 83 aastat tagasi küüditatute mälestuseks

13. juuni hilisõhtul sidusime koos kaitseliitlaste, noorkotkaste, kodutütarde ja linnaosavanematega must-valged lindid Balti jaama, Lilleküla, Tondi, Järve, Rahumäe, Nõmme, Hiiu, Kivimäe, Pääsküla ja Tallinn-Väike jaamadesse. Mälestustseremoonial osales lapsena Tallinnast küüditatud hr Priit Lehtmets, kes meenutas oma äraviimist koos emaga ning isa taasleidmist kaugel Krasnojarski krais. Eriti liigutav oli kuulda, kuidas pärast naasmist Tallinnasse teda tööle ei tahetud võtta, sest pass oli välja antud Siberis, kuid Kopli ametikooli direktor aitas tõelise Eesti mehena noormehe jalule, võttis kooli õppima ning vaatas läbi sõrmede tema küüditatu staatusele.

„Ma ei unusta Sind!“

Naiskodukaitse Tallinna ringkonna esinaine Janika Praks meenutas, et mitmed naised küüditati Naiskodukaitse liikmeks olemise tõttu, kuid suurem osa naisi ja lapsi saadeti Siberi teele lihtsalt meestega kaasa. Ka kohal olnud naiskodukaitsjad, nende pereliikmed, kaitseliitlased ja linnaosavanemad rääkisid oma perekonna lugusid.  Kõlama jäi mõte, et me kaitseliitlastena teeme kõik endast oleneva, et Venemaa inimsusevastased kuriteod ei korduks Eestis enam mitte kunagi.

Nõukogude Liidu okupatsioonivõimude küüditamise eesmärk oli likvideerida moraalne, füüsiline ja õiguslik vastupanu okupantide režiimile. Vaenlaseks tembeldati kogu vastupanu osutav elanikkond. Paljud aktiivsed ja isamaalised inimesed, kes olid eelneva 20 aasta jooksul andnud oma panuse parema Eesti loomisele ja Eesti iseseisvuse hoidmisse, hukati 1942. aastal jõustunud surmanuhtluse otsuse alusel kaugel Siberis. Kokku küüditas nõukogude režiim aastatel 1941–1951 Eestist enam kui 30 000 inimest.