Tallinna juhid arutasid, rallisid ja laulsid

Päev algas kolmetunnise suhtlemiskoolitusega emotsionaalse ja aktiivse Indrek Rahi eestvedamisel. Tegime sissejuhatuse suhtluspsühholoogia maailma ja tutvusime lähemalt jäämäe mudeliga. Inimeste käitumine on vaid jäämäe tipp, aga jäämäe alumine osa, mis moodustab kolm neljandikku, annab käitumise baasomadused, väärtused ja hoiakud ning loob mõtteviisi ja tunded edaspidiseks eluks.  Juhid said mõtlemisainet ja kõik osalejad olid kaasatud arutlusprotsessi, aktiivsemaid premeeriti magusate suupistetega. Ühiselt sai ka määratletud meie ringkonna kaks tunnussõna – õiglus ja pühendumus.

Edasine tegevus käis juba grupiti, kus ülevaatamist vajasid Naiskodukaitse nelja baasväljaõppe käsiraamatute mustandid, mis ootasid ettepanekuid ja parandusi, et käsiraamatutest saaksid üle-eestilised BVÕ abivahendid. Ka kvartaliaruannete täitmist soovisime muuta käepärasemaks ja lihtsamaks, sest liikmete arvu kasvuga kasvab üldine aruandlus ja hallatava informatsiooni hulk. Kommunikatsiooni puhul tõdesime, et vabatahtlikel juhtidel on väga palju allikaid, kust ammutada informatsiooni ja selekteerida välja edastatav info jaoskonna liikmetele – on jaoskonna meililist, ringkonna list, maleva list, üle-eestiline juhtide list, instruktorite list, Facebook jne.

Kõige tulisem arutelu tekkis Naiskodukaitse eesmärkide ja ülesannete teemal ehk vardad versus relvad, või nagu me hiljem end defineerisime – pehmed versus karvased. Kuigi arutlus oli huvitav ja kahe grupi vahel vastandlik, siis ajapuuduse tõttu ei jõudnudki me oma argumenteerimisega lõpuni. Küll aga jätkus vestlus järgmisel nädalal juhtide listis... Nõustusime kõik väitega, et meil on ühine mure seoses organisatsioonist väljapoole suunatud avalike suhete kuvandiga Naiskodukaitsest. Tegelikult ei ole meie toitlustajad pehmod ja samuti ei ole meie formeerijad pehmod. Selleks, et köögis hakkama saada, on vaja päris palju jaksu ning vajaduse korral tuleb kulp nurka heita ja püssiga ette nähtud põõsasse hüpata. Sokikudumine on aga omaette õlatunnet tekitav üritus, mis toob meie liikmeid teineteisele lähemale ja võimaldab üksteist paremini tundma õppida. Kui sokid koos kootud, siis on hea minna, õlg õla kõrval, metsa roomama.

Kui oma igapäevases jaoskonna või erialagrupi töös on just vabatahtlikud juhid need, kes liikmeid motiveerivad, siis ka juhid ise vajavad aeg-ajalt motivatsiooni. Selleks panime end proovile kardisõidus ja võtsime üksteisega joonele, et läbida parima ajaga Laitse rallipargi vallatud kurvid. Eks juhtidel ikka tekib omavaheline hasart ja parima aja võitis 12 ringiga Toompea jaoskonna aseesinaine Marju, kellel oli tihedalt kannul meie instruktor Maret – arvatavasti harjunud kiirkorras reageerima Tatari ja maleva vahet.

Kokkuvõtteks võib öelda, et 2014. aastal oli ringkonna juhatusel eesmärgiks vastu tulla osalejate soovidele ja võtta arvesse varasemate aastate tagasisidest – pakkuda seminari sisuline osa kompaktselt ühel päeval, võimaldades osaleda ka ööbimiseta. Ürituse üks huvitavamaid osasid hakkas aga pärast ametliku seminari lõppu saunamajas ja kahe ukulele saatel tehti ühislaulmist varajaste hommikutundideni. Lisaks kohustuslikele teemadele õnnestus meie ringkonna juhte panna ühes taktis hingama ja mõtlema. Tõdeti ka, et võimalikult laialdase elanikkonna kaasatuse saavutamine eeldab Naiskodukaitses mitmekesise tegevuse ja võimalikult paljude valikute pakkumist, et igaüks leiaks siit oma väljundi ning inimesel organisatsiooniga liitumise soov tekiks.

Osavõtjad lahkusid positiivsete emotsioonidega ja ootavad huviga edasise õppe ja tegevuse jätku. Ja nii jõudsimegi järeldusele, et Tallinna ringkonna liikmete motivatsiooni tõstmiseks ei ole meile vajalik mitte  public relations („avalikud suhted“), vaid Internal communication („sissepoole suunatud suhtlus“).