Stardipauk uutele uudistele

Koolitaja abiga arutasime läbi põhipunktid, millele pöörata rõhku teksti koostamisel, kuidas valmib oluline  teade või olemuslugu toimunust. Pealkiri on alati vajalik, ent milline pealkiri tekstile panna? Kas selge ja lühike või sisu pikalt lahtiseletav? Läheneda võibki mitmeti, aga hea oleks kui pealkiri on uudislause kõige lühem kokkuvõte.

Olulise infona jäi meelde soovitus mitte kirjutada liiga pikki tekste, vaid pigem püüda end väljendada lihtsalt ja lühidalt, mitte liiga „nämmutada“ ühe ja sama  asja juures. Koolitaja arvas, et naiskodukaitse kodulehe tekstid võiksid olla usaldusväärsust tekitavad, mitmekülgsed ja vabatahtlikust kui põhimõtet rõhutavad. Saarepuu soovitas kirjutada erinevaid artikleid ühest ja samast üritusest, esitades olulised detailid, mis erilist tähelepanu vääriksid.

Paljude näidete toel esitatud kantseliiti sisaldavad laused ja fraasid tundusid kohati küll naljakad, ent samas mõistsin, et sageli ma just selliseid väljendeid oma kirjutistes kasutangi. Koolitaja andis ka kirjanduse viiteid, kust abi saada ja oma kantseliiti ravida.

Tuletasime meelde suure ja väikese algustähe. Ei osanud aimatagi, et uute keelereeglite järgi on õige: Rootsi aeg, Eesti Päevaleht, Esimene maailmasõda, Tallinna kilud ja võidupüha.

Arutasime koos läbi meie kodulehe mõningad artiklitest välja nopitud ja veidi valesti kirjutatud laused.

Koolituse lõpuks oli stardipauk keeleliselt tugevamate uute uudiste valmimisele antud. Kuidas aga avalike suhete grupi liikmed õpitut kasutavad ning mismoodi juba järgmised lood ja artiklid kirja pannakse, seda näitab aeg.