Seiklusterohke nädalavahetus Side- ja staabi erialavõistlusel

Võistlustele minnes teadsime, et ühel meist oli kuu aega tagasi varbaluul mõra sees ja kild lahti ning teisel jalg haige ning kolmandal võis selguda, et ta ei saa üldse starti tulla. Siinkohal suurimad tänud Triin Tähtlale, kes oli nõus asendusliige olema, sest starti lubati vaid neljakesi. Aga see sai teoks, asendusliiget me kasutama ei pidanud ja reede õhtul olime kõik neljakesi Võrus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis.

Side ja staabi erialavõistluse start oli laupäeval, mil liikusime Nursipalu lasketiiru, kus esimeses kontrollpunktis lasime USP püstolitest. Nagu heale staabiassistendile kohane, siis pidime järgnevates punktides võimalikult kiiresti kiletama kaarti, tundma NATO tähestikku ja  keetma suurepärast kohvi, lisaks jõe ületamine köie abil ja taktikaliste tingmärkide tundmine. Kuuendas punktis pidime dekrüpteerima raadiosageduse selleks, et edastada raadioside teel kiire olukorra ettekanne.

Edasise võistluse käigus pidime lükkama staabiülema autot, millel oli aku tühjaks saanud, ning püstitama telgi. Meist ei olnud enne mitte keegi telgi jaoks ahju kokku pannud, aga saime enne etteantud aega telgi püsti, ahju sisse ja korstnast suitsu välja. Seda kõike pimedas, otsmikulambid peas.

Tõeliselt pandi meid proovile lõpus, mil eelviimases punktis pidime jõest läbi minema, et jõuda traatside lõppu, kus tegime sidekontrolli. Järgnes punkt, kus leidsime asukoha järgi koordinaadi, et joosta lõpp-punkti. Kohaliku kohtuniku sõnul pidi lõpu leidmine väga lihtne olema, aga pimedas pealampide valguses ja jõeveest lirtsuvate jalgadega võõras linnas ei tundunud see nii lihtne. Aga me saime hakkama. Jõudsime lõppu, kus füüsiliselt kurnatuna pidime 30 sekundi jooksul võimalikult palju asju meelde jätma ja need kirja panema ning siis saime liikuda kasarmusse ööbima.

Pühapäeval oli viktoriin, milles oli suur osakaal taktikalistel tingmärkidel. Kuna meie lähtusime võistluse juhendist, milles oli lubatud kasutada kaasa võetud materjale,  ja staabiassistendi tööülesannetest, siis me ei ole veel nii tubliks jõudnud saada, et meil kõik tingmärgid peas oleksid, mistõttu meil viktoriinis väga hästi ei läinud. Nimelt koha peal selgus, et kaasa võetud materjale tegelikult kasutada ei tohtinud. See oli õppetund meile, sest hea staabiassistent võiks teada enamkasutatavaid taktikalisi tingmärke peast.

Kohe alguses seadsime endale eesmärgiks, et me igaüks võistluse käigus midagi õpiks. See, kes polnud varem kompassiga orienteerunud, sai kompassi, ja see, kes kaardiga pole liikunud, sai oma kätte kaardi. Eesmärgid said täidetud ning pühapäevaks olime oma elu esimese staabiassistentide võistluse õnnelikud kaheksanda koha omanikud. Enim meeldis see, et võistlus oli ülesehitatud patrullvõistlusena ning saime loodust nautida ega pidanud klassiruumis istuma. Arvestades meie vähest kogemust ja ainult baasteadmiste õppimist, siis oleme võistlusega igati rahul. Meil on veel, kuhu püüelda.