Raplakad jälle omadega rabas, sedakorda enam kui poolesajakesi

Ja neid, kel soov Naiskodukaitsega rappa minna, kogunes endalegi üllatuseks rohkem kui poolsada. Oli naisi, oli mehi ja oli lapsi. Oli naiskodukaitsjaid, nende pereliikmeid ja sõpru, aga oli ka hulganisti täiesti võõraid inimesi. Kui tavaliselt on ikka naised need, kes mehi Naiskodukaitse üritustele veavad, siis sedakorda oli mul rõõm kuulda, et seltskonnas oli ka vähemalt üks meesterahvas, kes rappa mineku kuulutust oli näinud ja nii enda kui naise osalejaks kirja pannud.

Kui raba ääres kõik kohaletulnud kokku said loetud ja teresõnad öeldud, alustasime pikas hanereas teekonda, mis alguses kulges mööda laudteed ja hiljem teerada pidi ümber Jalase järve. Pika rodu ees käis loodusemees Olev, kes on põline raplamaalane ja kellele vist küll kõik sellekandi sood ja rabad on vanad sõbrad. Aegajalt siis peatusime ja kuulasime Olevi juttu rabast, selle tekkest, taimedest, elust, endistest aegadest, Jalase ümbruskonnast  ja ilusast ilmast. Rabas oli väga ilus. Sügis lokkas igal pool ja õhk oli nii karge ja värske. Oleviga on hea rabas käia, sest Olev teab rabadest väga palju ja oskab sellest ka teistele rääkida. Tegime pilti, hingasime värsket õhku, rääkisime juttu, nautisime seltskonda ja juba jõudsimegi tagasi parkimisplatsile.

Ees ootasid maitsvad ja veel soojad pirukad, mida Küllike küll päris ise ei küpsetanud, aga vähemasti päris ise varahommikul poest tõi. Söödi ja kiideti. Kui pirukakastidel põhi peal, tõime välja küpsisetordid, mis suuremalt jaolt tordimeister Luiselota käe all eelmsiel õhtul valminud olid. Kaiu jaoskonna naiskodukaitsja Miidi ütles sellepeale, et mis te siis kohe ei öelnud, et torti ka on, ma sõin kõhu pirukatest juba nii täis. Selline tunne oli vist küll mitmetel, aga see muidugi ei tähendanud, et tordid oleksid söömata jäänud. Eks värskes õhus peale väikest matka mahutab kõht ju ka palju rohkem kui tavaliselt.

Aga enne veel, kui torte lahti lõikama hakkasime, tegime ühe väikese vimka ka. Olime ju juba mitu tundi mõnusasti koos aega veetnud ja nüüd palusime inimestel ennast ühtäkki tutvustada ka, et kes nad on ja kust tulevad ja kuidas rabasse sattusid. Naiskodukaitsjad said rääkida ka sellest, kui kaua nad on Naiskodukaitses olnud ja mida siin teinud. Minu jaoks oli see ring ausalt öeldes pisut rohkemgi kui üllatav, sest mõistagi tundsin ja teadsin ma juba kõiki Rapla ringkonna osalejaid, kes üle maakonna kokku olid tulnud. Ja ma tundsin ka kohal olnud Harju ringkonna naiskodukaitsjaid, sest me ise kutsusime nad meiega koos rappa, aga ma ei teadnud, et meie „Naiskodukaistega rappa!“ oli inimesi kohale toonud ka hoopis kaugetest kantidest. Tallinn, Pärnu, Vändra ja Paldiski näiteks ei asu just Jalase külje all. Selgus, et oli neid, kes tulid matkale ainiti raba pärast, oli neid, kes tulid nii raba pärast, kui ka kaema, mis tegelased need nasikodukaistjad on, oli ka neid, kellel oli südames juba mõnda aega olnud kihk Naiskodukaitsega liituda. Kokkuvõttes tundus, et kohale olid tulnud ainult väga toredad ja positiivsed inimesed, kellega koos oli erakordselt tore omadega rabas olla.

Isegi siis, kui ka tordikandikud olid puhtaks kaabitud, ei saanud see päev veel otsa, vaid jätkus soovijatega lähedal asuvas Jalase külas. Külakeskuses võttis meid vastu kohalik mees ja ajaloohuviline Urmas, kes rääkis meile lähemalt Jalase küla ajaloost, tegevusest, inimestest ja kõigest muust. Tundus, et Urmas teab sellest külast ja ümbruskonnast nii palju, et juttu jätkuks mitmekski päevaks. Jalase on üks väga huvitav ja hingega küla. Omal ajal kulges näiteks Rapla-Märjamaa maantee sinka-vonka läbi Jalase ja see sirge tee, mida mööda me tänapäeval Raplast Märjamaale sõidame, on hoopistükkis omaaegne Rapla-Virtsu raudtee. Olev näiteks on poisikesena seda raudteed mööda Virtsusse sõitnud.

Lõpuks pidime me siiski Urmasele, Jalasele, toredatele kaaslastele ja ilusale üritusele headaega ütlema ning igaüks oma toimetuste juurde pöörduma. Aitäh veelkord kõigile, kes panustasid ürituse kordaminekusse ja aitäh kõigile, kes võtsid vaevaks üritust oma kohalolekuga rikastada!