Rapla naised tõid koormusmatkalt kulla, neljanda koha ja väärt kogemuse

Selle aasta võistlus pakkus pinget nii algajatele kui ka vanadele militaarspordihuntidele. Kõikidest võistkondadest kinnitasid osalejad, et rada oli ülitiheda ajagraafikuga kokku pandud ning 12 kontrollpunkti, mida Tallinnas ja Tallinna lähistel läbida tuli, olid põnevad. Omal nahal saadi tunda nii tugevat vihmavalingut, kontideni pugevat külma kui ka kuumarabanduse-eelset seisundit. Retke alustati ööl vastu laupäeva ning lõpp saabus pingutustele pühapäeva ennelõunal.

Esmakordselt võistelnud ning kohe ka kuldmedali kaela saanud Eneli Lõhmus ei mõelnud pikalt, kui teda võistlema kutsuti. „See on ju täpselt see, mis mulle meeldib! Võistlusel oli kogu aeg tempo, polnud aega isegi väsimust märgata. Olen valmis iga kell uuesti rajale minema,“ võtab ta pühapäeval võistluse kokku. Tiimikaaslane Evelyn Gold oli koormusmatkal viiendat korda. „Seekordne võistlus oli hästi pingeline füüsisele, isegi kaks takistusrada olid pandud järjepanu ning taastumisaega eriti ei olnud. Ajaplaneerimine, et jaguks ka söögi- ja puhkeaega oli korraldajate poolt seekord erakordselt keerukaks tehtud.“

Mis tõi võidu?  „Ma arvan, et meie võistkonna trumbiks oli hea meeskonnatöö. Läksime lihtsalt head sooritust tegema, esikohale ei mõelnudki. Aivi Tarvis on väga kogenud võistleja, koormusmatkadel käinud meist kõigist rohkem. Maie Käsper oli teist korda ja Eneli oli esmakordselt. Panustasime punktides kõik üheskoos ja eraldi kiidan meie võistkonna esindajaliiget Ando Lavritsat, kes oli alati vajalikul hetkel olemas. Temalt saadud näpunäited olid asjakohased, toetavad ja ta oskas näha võistluse käigus nii numbreid kui numbrite taha. See aitas meid palju.“

Võidukas naiskond läks rajale 13.nda võistkonnana ööl vastu laupäeva kella 1.30 paiku ning lõpetas pühapäeval kümne paiku. Kokku läbiti 12 erinevat kontrollpunkti ning rajal tuli ka vastutegevust vältida. Osalejatele oli esmakordne kogemus läbida rada öises linnas, muidu ollakse hädas pigem umbsete padrikute ja raske maastiku läbimisega. „Oli päris eriline. Linnas oli ikkagi vaid algus, edasi saime näha kõiki linnalähedasi rabasid,“ räägib Gold.

Rapla I võistkond oli kokku pandud juba korduvalt koormusmatkal osalenud naistest: Maire-Anu-Liis Oidsalu, Kersti Ojamets, Kaidi Kauffeldt ja Reelika Rohuste. Seekord finišeeriti neljandatena.

„Me olime tiheda graafiku kiuste tegelikult väga hästi edenenud,“ räägib Rohuste. „Pingutasime. Poole võistluse pealt ei saanudki aru, kas vastutegevus oli lakanud, sest nägime seda vaid luureülesannet lahendades. Luure oli iseenesest pikk ja põnev kontrollpunkt, kestis oma neli tundi küll. Tavaliselt tekitatakse võistlusse ka pikem paus puhkamiseks, kuid seekord seda ei olnud. Poolunes kõndimine tuli juba varasematelt võistlustelt tuttav ette ja kaks meist siis hoolitsesid, et teised kaks, kes nö unes käivad, oleksid ikka korralikult rajal. Päriselt sai silma kinni vaid ööl vastu pühapeva ja sedagi paariks tunniks. Kokku läbisime võistlusega veidi vähem kui 70 kilomeetrit. “ Mis oli sellel võistlusel eriti ägedat? „Tegelikult oli kõik äge. Nagu ikka. Sel korral sain ma näiteks kaaslaste juhatamisel pimesi Mercedes GD maasturit roolides slaalomit sõita, oli kohe selline ülesanne. Ka saime üheskoos selle rehvi vahetada, mis oli erakordselt raske. Rehv ise, mitte vahetamine. Ja huvitav oli veel ülesanne, kus esmaabi tuli osutada katapulteerunud piloodile, kes oli vigastatud. Seal saime alles poole ülesande pealt aru, et tegemist on vigastuste mulaažidega kaetud pärisinimesega, kes mängis rolli nii hästi, et näis nukuna,“ on Rohuste kontrollpunktide ülesandeid kirjeldades elevil. „Ja muide, seekordne võistlus oli ainus, mille lõpetasin villideta!“

Rapla kolmas võistkond oli rajal koosseisus Maarja-Liis Mägi, Katrin Urgard, Lea Kibuvits ja Maiu Valbrit. Nende osaks sai seekord võistlus katkestada. „Me tegelikult olime rajal oma tubli 15 tundi! Väga tihedat ja tempokat tundi. Läbisime neli kontrollpunkti, kuid oli näha, et taktika „milleks minna otse, kui saab ringiga“ maksab meile kätte. Olime läbinud 56 kilomeetrit, kui otsustasime katkestada,“ räägib Mägi. „Tegelikult kui saime staapi sooja, tekkis kohe tunne, et tahaks uuesti rajale minna! Järgmiseks aastaks valmistume veelgi paremini ja loodame taas proovida,“ on ta lootusrikas.