Rapla jaoskonna esimesed kärajad möödusid käratult

Jaoskonna kärajad kutsuti kokku liikmete endi initsiatiivil. Keegi käis kusagil idee välja, et oleks vaja asju arutada ja mis siis muud kui tegimegi ära. Tööpäeva õhtul kogunes Rapla Ühisgümnaasiumis toimuvatele jaoskonna kärajatele arvestatav hulk naiskodukaitsjaid, kes kõik olid kohale tulnud selleks, et Rapla jaoskonna arengutes kaasa rääkida ning anda oma panus jaoskonna tugevamaks ja meile endile veel meeldivamaks muutmisesse.

Arutlusel olnud teemasid oli palju. Räägiti tulevastest plaanis olevatest üritustest ja ka nendest, mida veel plaanis pole. Kõnelesime meie ühisest soovist metsa minna ja veel mõnest pooleli olevast, aga esialgu saladusse jäävast projektist. Põnevuse tekitamiseks võib mainida, et muuhulgas esinesid meie aruteludes linane riie, Hiiumaa, ellujäämine, buss, toitlustamine, liikmemaks, toru, kollaaž, teisipäev ja sinine ning punane triip.

Nentisime üheskoos, et viimastel aastatel on Rapla jaoskond silmnähtavalt arenenud ja aktiviseerunud. Aga kuna me tahame veel enam areneda, siis panime paika, et meie järgmisel suuremal kokkusaamisel juulis hakkame, kas nüüd just arengukava kirjutama, aga vähemalt paneme paika oma jaoskonna olulisemad arengueesmärgid.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Rapla jaoskonna esimestel kärajatel on ilmselt hulga positiivseid tagajärgi, sest saime üksteiselt hulga innustust ja inspiratsiooni ning panime paika mitmeid reaalseid plaane. Kõik said vabalt rääkida, mis südamel ja mitmed inimesed said endale täitmist vajavaid ülesandeid. Nii peabki. Koos tehes ja üheskoos arutades oleme me tugevamad ja üksi tehes ei suuda pooltki nii palju.

Ainus, mida meie kärajatel ei olnud, oli kära. Kui päris aus olla, siis oli see täiskasvanute kära, mida ei olnud, sest kaasa võetud tulevased naiskodukaitsjad olid täiesti õigesti aru saanud, et kui on kärajad, siis võib lärmata nagu kopsud võtavad. Kuna meie seekordsed arutelud kulgesid isegi liiga probleemivabalt ja tuliste vaidlusteta, siis arutasime juba ka varianti, et järgmistel kärajatel ei räägi me vabalt sellest, mis südamel, vaid vaidleme intriige tekitaval etteantud teemal, et oleks emotsioone, tulisust, pisaraid ja verd. Igatahes meil oli lõbus. Käramiseni.