Põhja ja Lääne piirkonna võistlusmatk

Peale pooleteise tunnist praamisõitu ekslesime Kärdlas ja olimegi äkki kohal. Hiiumaa malevas tutvustati meile maja ja kes tahtsid, said ühtteist süüa ja sauna.

Järgmisel hommikul oli juba 6.30 äratus (kes ärkas ja kes ei ärganud) ja läkski askeldamiseks. Meie võistkond oli stardis esimene - 8.50 oli varustuse kontroll ja täpselt 9.00 startisime.Matk tõotas tulla vahva (kõigest 15 km), sest ilm oli ilus ja olime ülevalt meelestatud. Selle aasta matk oli muidugi palju ametlikum ja tõsisem kui eelmisel aastal. Kui möödunud korral sai lihtsalt mööda teid jalutada, siis seekord öeldi meile, et mööda teid kõndida ei tohi (v.a. linnas), sest et vastutegevus luurab meid :) 

Esimene punkt oli takistusrada - väga põnev. Sisenesime sinna kohe valelt poolt, kuid suutsime kõik takistused ilusti ületada, väga mõnusad harjutused olid, meist keegi vette ka ei kukkunud. Edasine tee viis mere äärde, seal tuli kaks punkti komposteerida ja neile järgnev punkt oli viktoriin. Järsku saabus punkti seltskond "vastutegevus", kes teatasid meile, et võime ka teid mööda kõndida aga lihtsalt peame end ära peitma kui vastutegevus tuleb – ja seda öeldi meile pärast seda, kui olime käinud läbi tõsise soo ja padriku!

Järgmisse punkti jõudes oli vastutegevus ka seal punktis kohal. Me ei teadnud, kas peaks sinna lihtsalt kõndima (mööda teed) või luurama ringiga ning ootama kuni nad ära lähevad. Selgus, et 200 m raadiuses punkti ümber on meile ohutu tsoon :) Õhupallid lasime katki ja liikusime edasi. Vahepeal jõudis meile teine võistkond järele, jätkasime siis võidu kõndimist. Peale kümnendat või üheteistkümnendat punkti ei suutnud mina enam kõndida, sest tänu soojale, niiskusele ja füüsikale olid minu püksid jubedalt hõõruma hakanud. Võistkonnakaaslane Anni sundis mind siiski edasi kõndima ja kuna see tundus juba üsna võimatu, sai vormipüksid jalast võetud ja matk jätkus edasi saabaste ja vormi ülemise osa ja paljaste jalgadega :) Mida rohkem lõpupoole matk jõudis, seda hullemaks muutus minu hõõrutud nahk... Läbi pisarate, naeru, meeletu seljavalu (mis tekkis ebanormaalsest kõndimisasendist) suutsin ma ikkagi edasi käia.

Jõudsime siis Kärdla vahele, kus minu ebatavaline riietus püüdis kõikide pilke. Kõndida oli 1-2 km ja need viimased kilomeetrid olid tõesti väga rasked, just seljavalu tõttu – aga me lõpetasime! Finišis tuli täita veel viimane ülesanne, milleks oli meditsiin (kaks katuselt alla kukkunud inimest). Avastasin, et tunduvalt lihtsam on mängida kannatanut, kui sattuda ise seda ülesannet lahendama. Mina, kes ma olen aasta jooksul mitmetel üritustel olnud kannataja, vaatasin järsku ammulisui, et mis siis nüüd? Suutsime selle ülesande siiski enam-vähem ära teha ja nii see võistlus läbi oligi.

Õhtul auhindade jagamisel selgus, et olime saavutanud 3. koha :) Pidu varajaste hommikutundideni...
Pühapäeva hommikul algas jälle sõit sadamasse, nägime väga ilusat päikesetõusu ja nii lõppeski meie meeliülendav matk :)

Võistlusmatka kontrollpunktide ülesanded:
- jõe ületamine mitmel erineval moel - mööda purret, üle mahalangenud puutüve, kahe köiega.
- viktoriin Naiskodukaitse ja Hiiumaa teemadel
- õhupallide täpsuslaskmine ning saapapaari täpsusheitmine
- aja peale lõkke tegemine ning vee keema ajamine
- silma järgi kauguste mõõtmine
- meditsiiniülesanne