Põhja-Tartumaa kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad korraldasid Pala kooli õpilastele Jüriretke

Kolme kilomeetri pikkusel metsarajal ootas võistlejaid 11 kontollpunkti, kus tuli mängu panna osavus ja täpsus, loov mõtlemine, koolis õpitud oskused ja teadmised, meeskonnatöö. Just meeskonnatööd hindasid korraldajad kõige enam ja see sai määravaks teguriks ka lõpparvestuses.

Meile, täiskasvanuile tundus rada piisavalt raske, kuid 10 võistkonda, kus olid ka õige pisikesed neiud, läbisid kõik punktid nupukalt ja vahvalt. Võistkondade kaptenid olid seekord kõik tugevama poole esindajad, kuid nagu hiljem selgus – nii mõneski ülesandes võtsid juhtohjad üle just  pisikesed piigad! 

Igas kontrollpunktis said võistlejad kaasa ka ühe tähekese ning neist tuli rajalt naasnuna  kokku panna lause, mis pani võistlusele lõpliku punkti. Selleks oli õppuse „Siil“ tunnuslause „Iga okas loeb“ ja üllataval kombel saadi selle koostamisega väga ladusalt hakkama.

Korraldajad suhtlesid omavahel ja staabiga raadiosaatjatega, seega oli korraldus kogu aeg kontrolli all ja sujus kiiresti. Võrreldes eelmise aastaga, mis meile, retke läbiviijaile, jättis nii  mõnegi küsimärgi õhku, oli seekord kõik lausa ideaalilähedane. Nagu ütlesid üksikkompanii esindajad toimkonnas Andres Siilbek ja peakohtunk Risto Pool: „Naised saaksid  ka ise hakkama, sest kõik oli läbi mõeldud ja paigas“. Ei, ei saa. Me oleme siin Põhja-Tartumaa jaoskonnas üliõnnelikud, et üksikkompanii inimesed leiavad oma igapäevase töö ja elu kõrvalt aega tulla siia meie juurde pidama pikki koosolekuid ja suure töö kroonina tegema ära retke, mis meie lastele jättis taas kustumatu mulje ja annab kõneainet veel kauaks. 

Võitjad said kaela medalid, kõigile osavõtjaile oli just selleks päevaks kujundatud uhke tänukiri. Eriauhinna andis esikohale tulnud võistkonnale üle Pala vallavanem Jozsef Weinrauch: poisid-tüdrukud lähevad koos kahe saatjaga (naiskodukaitse jaoskonnast ja üksikkompaniist) kõigile sobival ajal veekeskusesse.

Taolist suurt tegu ette valmistades töötab alati kaasa „paanika osakond“. Aga kui näed, et kõik teavad, mida teha ja teevad seda rahulikult ning kindlalt, siis jääb üle vaid naeratada ja öelda: „Seekord sellega kõik, ära tegime! Järgmisel aastal jälle!“

Mu kallid jaoskonnakaaslased ja Kaitseliidu Põhja-Tartumaa mehed-naised – on rõõm olla osake teist ja koos teiega!