Põhja-Tartumaa kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad korraldasid Jüriöö ülestõusu meenutamiseks Jüriretke

Keegi meist arvas, et võiks olla seotud mõne rahvakalendri tähtpäevaga ning erilist vaeva nägemata kooruski mõte ilusa nimetusega ürituseks: me teeme 23. aprillil Jüriöö ülestõusu meenutamiseks Jüriretke. Palal on  kolmkümne aasta pikkune traditsioon Jüripäeval teha tõrvikutega teatejooksu, kuid iga asi vajab ühel hetkel uuendamist.

Mida lähemale talvele, seda enam hakkas vaikselt hiilima ligi paanika, kuidas me oma lubadusega toime tuleme. Aga eesti vanasõnagi ütleb, et kus häda näed laita, seal tule ja aita! Vabariigi aastapäeval olid koos meiega Pala kultuurimajas pidulikust kontsertaktusest osa saamas Kaitseliidu Põhja-Tartumaa üksikkompanii mehed,  sai neile kurdetud oma muret ning näe imet – mehed olid kohe nõus meile appi tulema. Korraldasime mitu pikka ja töist koosolekut, käisime koos metsas rada üle vaatamas ja kontrollpunkte paika panemas, vaidlesime ja argumenteerisime. Otsustasime koos, et raja pikkus on 3 km ja kontrollpunkte sellel 10. Tegelikkuses osutus see valik väga õigeks, sest raja profiil Pala suusaradadel on piisavalt raske - rasked tõusud vahelduvad järsu langusega ja mõnusat lonkimise maad eriti pole. Igasse kontrollpunkti tegin värsivormis legendid, mis andsid veidi aimu,  mis ees ootamas on.

Jüripäeva ennelõunal täitus Pala kooli staadion sõna otseses mõttes roheliste meeste ja naistega. Nii palju laigulises vormis inimesi pole Pala rahva silmad korraga näinud. Mitu tundi tööd punktide ülesseadmisega ja põhimõtete ülekordamisega ning läkski lahti. Peakohtunik Risto Pool rivistas 10 võistkonda üles, viidi läbi loosimine stardijärjekorraks ja selgitati, mis toimuma hakkab, sest see oli kuni alguseni laste jaoks suur sõjasaladus.

Kontrollpunktides oli vaja teadmisi, osavust, ja mis kõige tähtsam – meeskonnatööd. Just seda viimast jälgisime eriti hoolega ning andsime ka eraldi punkte.

Kes metsast väsinult, ent võidukalt välja tuli, sai kausitäie suppi, ronida tuule eest peitu maskeeritud sõduritelgi alla, uurida rakmeid ja nende sisu ja teha muidu tutvust kaitseliidu ja  naiskodukaitsega. Mitmed väikesed tüdrukud arvasid, et nemad hakkavad ka kunagi naiskodukaitsjateks!

Tublimad said kaela medalid, kõigile  osavõtjaile tänukirjad selle päeva mälestuseks ning kõik jäädvustati ühispildile. Lastel olid näod naerul ning suur kisakoor arvas, et RETK oli ülilahe.

Kui ka kõik on  peensusteni läbi mõeldud, tuleb töö käigus ikka ette ootamatusi, aga seda peamegi nüüd analüüsima ja järgmiseks aastaks talletama. Nii me õpimegi.

Kuna tegijaid ja aitajaid oli väga palju, siis ei loe neid kõiki siin  nimeliselt üles. Aitäh neile tublidele asjalikele inimestele, kes meie väikese kooli lastele nii meeldejääva päeva tegid.