Persoonilugu

Ametlikult olen NKK liige alates 2001 aastast. Aga organisatsiooni tegevusega liitusin varem. Tutvusin olukorra ja inimestega ettevaatlikult. Kuna juhtusin kohe alguses minema relvakoolitusele Tartusse Kaitseliidu majja. Relvaharjutusel lasin täpselt aga ainult, et naabri sihtmärki. Ja mulle tundus, et see laskmine küll pole minu jaoks. Ja arvasin, et sellest organisatsioonist ma hoian kaugele. Mõne aja pärast kohtusin tänaval Sirje Lillega. Ta uuris, et kuhu ma olen kadunud. Seletasin, et relvad ja laskmine ikka mulle ei sobi. Sirje siis ütles, et meil on palju muid tegevusi ka. Saab toitu valmistada, õppida orienteeruma ja korraldatakse matku jne. Lubasin järgmisel üritusel kohal olla. Selleks oli mingi pidulik Kaitseliidu üritus Antsla Kultuurimajas. Seal oli kohal päris huvitavaid inimesi. Tollane Kaitseliidu Võru maleva pealik vist oli ka. Minu meelest oli see Liping. Ja siis see huvitav elu Naiskodukaitses algas. Kuna mulle meeldib süüa teha, siis sai ikka peaaegu igal üritusel kohal oldud, kus oli tarvis kokata. Kodutütarde ja Noorte Kotkaste laagrid, laskmised ja õppused. Meenuvad õhtud Sännas lõkke ääres kitarri saatel mõnusas seltskonnas. Olin mõned aastad Antsla jaoskonna esinaine, tegelesin natuke ka noorte juhendamisega Antsla koolis. Mingil ajal olin ka Naiskodukaitse Vōrumaa ringkonna esinaine. Sai käidud palju koolitustel ja toimus pidulikke üritusi. Saime ka ilusad vormid. Tegevust leidus. Mulle see aeg meeldis. Leidsin siit palju uusi ja huvitavaid tuttavaid üle Eestimaa. Ja kõige suurem õnn oli kohtuda Sirje Lillega, kellest sai minu parim sõbranna pikkadeks aastateks. Sellest organisatsioonist sain palju. Kàisime ka Rootsis Lottadega tutvumas. Tuttavad väljaspoolt organisatsiooni ikka aasisid, et mis Sa sest tasuta tööst saad. Aga mina sain ja ikka läksin. Oli huvitav ja meeldivad inimesed. See oli omamoodi seltskond, hooliv ja abistav. Sõbralik ja kokkuhoidev. Erinevate erialade ja ametitega. Oli turvaline olek, kedagi ei jäetud hätta. Ja lõpuks sain Kaitseliidust ka töökoha. Varem olin töötanud majandis kassapidajana ja If Kindlustuses kindlustustöötajana. Valverühmas töötasin peaaegu viis aastat. Ka laskmine ka hakkas mulle meeldima. Olen õnnelik, et olen pikki aastaid saanud kuuluda nii toredasse ja sõbralikku organisatsiooni. Nüüd astus meie liikmeks ka minu tütar!