Õppida ja korrata, korrata ja õppida

Erika andis ülevaate erinevatest õigusaktidest ja eeskirjadest. Oma teadmisi sai testida erinevate ülesannete lahendamisel. Õppisin seda, et erinevaid õigusakte on ikka väga palju mis antud valdkonda reguleerivad ja nende läbitöötamine nõuab hulga rohkem aega kui üks töötuba. Üksuse koosseisus liikudes peab naiskodukaitsja täitma näiteks järmist nõuet: õhtul kella 23.00-st kuni hommikul kella 7.00-ni on keelatud teel lauluga liikuda. Kui kellegil on aga asja vastu huvi ja ei jõua järgmist õppepäeva ära oodata, siis soovitan lugeda: Kaitseliidu seadust; Kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja eraldusmärkide kord. Alustada võiks tegelikult veel Naiskodukaitse põhikirjast, pilt saab palju selgemaks.

Minule „südamelähedane“ topograafia, kaarti ma suudan juba õiget pidi käes hoida aga kui mulle ulatatakse juba kompass hakkab mul veri kõrvus kohisema ja nagu oleks puuga pähe saanud.  Antud teemat seletas meile major Jüri Bachman ja tegelikult asi nii raketiteadus polnudki, vähemalt selle kohani kui toodi sisse uus vidin- kurvimeeter. Kaardil saime määrata direktsiooninurka, vaadata tingmärke ja määrata objektide koordinaadid. Topograafiaga on mul isiklikult selline armastan-vihkan suhe ja kavatsen edaspidigi selles valdkonnas ennast harida. Kes aga tahab teada kuidas seieriga kella ja päikese järgi ilmakaari määrata, olgu järgmisel korral õppepäeval platsis.

Mjr Jüri Bachman andis meile ka ülevaate (väli)vormi kandmisest ja auastmetest. Auastmed on põnev teema ja kui alguses on kõik nagu selge, siis pärast kui oled kõik need triibud, tärnid ja tammeoksad ära näinud on selge ainult see, et midagi ei ole selge. Kordamine on aga teadupärast tarkuse ema ja eks tuleb neid pilte aegajalt sirvida, et oleks meeles, enne kui jälle kõik sassi aetakse. Kes aga soovib teada mis põnev auaste on VVV, peab kindlasti sellisel  informatiivsel õppepäeval ise osalema.

Raadioside töötuba juhendas seersant Marko Oks. Alustasime muidugi kuuldekoodidega ja taaskord on mul heameel, et mul on kerge ja lühike nimi mida kuuldekoodidega edastada. Sealt edasi astusime sammu kaugemale ja asusime kutsungeid harjutama. Kui kuivtrenn oli tehtud saime ülevaate raadiojaama tööpõhimõttest ja samuti saime seda info edastamiseks kasutada. Siis oli aeg vana head Eriksoni kokkupanna ja ühendada. Seekord oli sellevõrra lihtsam, et liini kuskile pikalt vedama ei pidanud ja maskeerima ka seda ei pidanud. Piisas sellest, kui suutsime ta töökorda sättida. Kodus harjutamiseks saime veel erinevad kutsungid, et järgmisel korral saaks veel laialdasemalt seda harjutada.

Instruktor Svetlana Aug seisis hea selle eest, et kõik korralduslikult sujuks, et meil oleks igal ajal olemas soe jook, et sellele pakasele vastu panna ning soe lõunasöök päeval. Mina jäin õppepäevaga väga rahule ja see tekitas järjekordselt minus huvi asjadest rohkem teada saada ja ehk lähendas mind millimeetri võrra ka topograafiaga.