Öökool, appi kui põnevalt see kõlab!

Öökoolis Kullamaal olid seekord kaks Haapsalu jaoskonna naist, Maret ja Egne. Mida meil oli siis õpetajarolli täites lastele pakkuda? Kaasavõetud kriisivarude kastisisud sai võimlas kahele lauale sätitud. Algas esimene tund neljast.

Oleme koostanud lastesõbraliku jutu ühest perekonnast, kes saab teate riigis väljakuulutatud kriisiolukorrast. Kaob neljaks päevaks kanalisatsioon, vesi ja elekter. Sel hetkel olid kõik need õpilased selle perekonnaliikmed. Lisaks temale on perekonnas: ema, isa, väikevend Mihkel, haiglast tulnud vanaisa, koer Pontu ja kass Miisu. Nad elavad Tallinnas viiekorruselises majas, neljandal korrusel. Milline raadiokanal edastab kõige õigema info? Nii me siis ühises vestlusringis arutlesime, kas poole kilosest makaronipakist saab ühe korra söönuks viis inimest? Palju peab see perekond varuma joogivett, kui kraanist ei tule tilkagi neli päeva? Lapsed tegid kiire arvutuse ja olid üsna üllatunud liitrite koguses. Igapäevaelus kraanist vett tarbides ei oskagi me ju silmaga kogust arvestada. Miks ei ole laual viinereid, kohukesi ja piima? Jah, muidugi need ei säili. Ainuke piimatoode, mida kriisivarude kasti lisada on kõik võimalikud kõvad juustud. Need sisaldavad ka soola ning toidule lisades annavad hea maitse. Kellele siis juust ei maitseks? Toodi hulga näiteid, et SOS olukorras saab kasutada ka piima- ja sojapulbrit putrude ja kastmete valmistamiseks.

Kui suureks läksid laste silmad saades teada, et patareidel on säilivusaeg ja kõige paremini annab valgust valge küünal kui see põledes asetada klaaspurki. Millele peab veel mõtlema? Kas väikevennal on oma toidud, mähkmed ja niisked salvrätikud? Kas haiglast tulnud vanaisal on neljaks päevaks olemas kõik ravimid? Kas Miisul ja Pontul on krõbinaid? Kas sularaha on vaja? Kas riigis on generaatoril töötavaid tanklaid? Kriisivarude tunniosa läks lennates.

Tunni teises pooles jagas Egne lastele enesekaitse algteadmisi. Suur kooli võimla oli selleks suurepärane koht tunni läbiviimiseks. Kuidas sa saad endast märku anda, kui keegi kisub Sind kaasa või ründab? Loomulikult karju nii kõvasti kui jaksad! Egne näitas järge mööda häid nippe, kuidas haardest vabaneda. Järgides õpetussõnu harjutasid lapsed mitmeid kordi näidatut läbi. Kindlasti ära jää kunagi seljaga ründaja poole, hoia silmsidet. Egne tõi näiteid ja rääkis, kuidas kaitsta end suurüritustel. Me peame olema alati valvsad, hoiame oma isiklikel asjadel silma peal, olid tema soovituslikud sõnad. Lapsed mõtlesid ja tegid kaasa.

Koju jõuti Öökoolist enne südaööd. Oleme taas ühe kogemuse võrra rikkamad.

Aitäh, Kullamaa koolipere, toreda kutse eest!