Naiskodukaitsjad vallutavad Rakvere tänavad

Olgugi, et 7. juuni tundub veel mägede taga ja kevadki pole tärganud, põlevad naiskodukaitsjad juba soovist kapist jooksusussid haarata ja sel aastal esmakordselt öösel Rakvere linna tänavad joostes vallutada. „Kõige olulisem on vast see, et saame veeta ühe sportliku ja aktiivse „öö“ vastukaaluks kõikidele koos veedetud päevadele sportliku tegevuse rüpes,“ jagas Naiskodukaitse Tallinna ringkonna spordigrupi juht Maret Valner ootusi. „Ausalt öeldes ei jõua ma ära oodata, et saaks juba rajale ja näha taas Rakveret, mis on ju väga kaunis Eestimaa linn.“ Vähemtähtis pole ka juba eelmisel aastal  Eesti Ööjooksule grupiregistreerimise teinud naiskodukaitsjatele Naiskodukaitse ja Tallinna ringkonna vääriline esindamine.

Facebookist Eesti Ööjooksu kohta info leidnud Maret Valner selgitas, et Ööjooks on tema arvates hästi põnev üritus, millest ka teised naiskodukaitsjad kindlasti osa võiks võtta. „Meie, naiskodukaitsjad, armastame igatsorti ekstreemsusi -  tundus igati asjakohane ettevõtmine.“

Tervislikud eluviisid ja tore seltskond annab 100% rahulolutunde

Ööjooksule lähevad naised plaaniga lustida ja ennast ületada. „Toredate inimestega on ju palju ägedam koos sportida,“ sõnas Maret Valner ja selgitas, et nende jooksjate seas on neidki, kes ennast ajavõtuga distantsil just ennast ületama lähevad. „Usun, et võidutahe on kõikidel ikkagi hinges. Kellel ei oleks. Aga samas usun, et ainult võitmise peale välja me ei lähe. Oluline on ka kasutada võimalust nautida head seltskonda, värsket õhku ja kindlasti ka Rakvere kaunist maastikku.“

Enamus Tallinna ringkonna naistest on valinud Ööjooksul 10 km ajavõtuga jooksu. „Tore on just see, et järgmistel aastatel minnakse alati aega parandama. Ehk siis eesmärk on silme ees ja iga aasta toimub areng paremuse poole,“ rääkis Valner. Teistel jooksuüritustel Tallinna naiskodukaitsjate jagunemine olnud enamvähem pooleks: 50% kõnnivad ja 50% jooksevad. Vähesemad kanged on valinud näiteks Sügisjooksul 21,2 km ja 42 km maratonid.

End mitte tõsiseks rahvasportlaseks pidav Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming stardib Ööjooksul oma elu teisele poolmaratonile ja peab seda eneseületuseks, aga samas ka heaks kogemuse saamise võimaluseks. „Olen osalenud SEB Sügisjooksul ja Tallinna Maratonil alates 2006. aasast. Mõned korrad Maijooksul ning eelmisel hooajal Naiskodukaitse võistkonnas ka Stamina jooksusarjas,“ rääkis Tooming. Eredaimad mälestused on tal mõistagi esimesest poolmaratonist. „Olen suhteliselt enesekriitiline ja nõnda ei julgenud eelnevalt ka eesmärke seada. Üldiselt lootsin, et suudan lõpetada. Kui mõnisada meetrit enne finišeerimist sain aru, et aeg tuleb alla 2 tunni, oli ikka uskumatult hea tunne,“ meenutas Tooming oma esimest poolmaratoni kogemust.

Trenni tehakse individuaalselt

Enamasti treenivad Tallinna naiskodukaitsjad end individuaalselt. „Suuremal osal meist on väga tihe ajakava, et sellised naiskodukaitsesiseseid ühistreenguid korraldada,“ selgitas Valner ja lisas, et lähiaastatel on neil plaanis naiskodukaitsjate ringis sisse viia rohkem ühiseid treeningud.

Naiskodukaitse esinaine hindas end pigem laisaks treenijaks, kes talveperioodil ei tee praktiliselt midagi ning sunnib end jooksuürituste lähenedes alles jooksususse haarama. „Kuna nn vana rasv vastupidavuse näol on olemas, siis ei pea väga palju selleks treenima, et keskmine tulemus välja joosta,“ selgitas Tooming. Eelolevaks hooajaks on ta endale planeerinud vähemalt kaks poolmaratoni. „Tunnen juba praegu, et soov ületada eelmise aasta tulemust innustab jooksususse haarama, kui termomeeter vähegi inimlikumaid kraade hakkab näitama.“

Naiskodukaitses soodustatakse sportimist

Sportlike eluviiside propageerimine on kahtlemata üks Naiskodukaitse sihtidest ja suuremas osas ringkondadest on Naiskodukaitse esinaise ütlusel loodud võimalused sportimiseks. „Toimuvad näiteks regulaarsed võrkpallitreeningud, saalihokitreeningud, käiakse orienteerumispäevakutel jne. Paljudes ringkondades on võimalik kasutada malevate jõusaale, renditakse treeninguteks spordisaale. Mitmes kohas pakutakse võimalust käia ujumas, tasutakse orienteerumispäevakute osalustasusid jne.“ Kas  ja milliseid ettevõtmisi rahaliselt toetada, on esinaise ütlusel iga ringkonna otsustada.

Naiskodukaitsja Maret Valner arvas, et naiskodukaitsjad hindavad üldises plaanis väga sportlikke eluviise, ent tunnistas, et vahel on just rahaline seis see, mis takistab mõnel üritusel osalemist. „Tallinna ringkond toetab oma tegevliikmeid rahvaspordiüritustel osalemisel ja kompenseeritakse tavaliselt 50% osalustasudest,“ rääkis Valner ning lisas, et tema arvates on osalemine rahvajooksudel kahe viimase aasta jooksul suurenenud just sellepärast.

Eesti Ööjooksu stardiprotokollist leiab täna 1604 inimest: mehi 40, 5 % ja naisi 59, 5 %. Ööjooksu peakorraldaja Marko Tormi ütlusel on traditsiooniliselt aprill olnud just mitme tuhande osaleja tooja Ööjooksu stardiprotokolli. Põhjus on arusaadav - lõpeb soodusregistreerimine nii üksikisikutele, kui gruppidele. Lisaks jõuab lõpusirgele õpilasi liikuma motiveeriv koolikonkurss „Ööjooksu Tegija“, mis eelmisel aastal tõi Ööjooksu rajale 1146 kooliealist ja 168 pedagoogi ning seda 16´st Lääne-Virumaa koolist. Veel on terve aprilli vältel ka EV vanaduspensionäridel võimalik registreeruda 50% soodustusega.