Naiskodukaitse Viru Ringkonna „Aasta naiskodukaitsja” Inna Läll

Kolmelapselise pere noorima võsukese Inna noorusaastad möödusid Viru-Jaagupis, kus ta vanemate õdede kannul maailma avastas ja mööda puid turnis. Kuna maja kõrval asus lasketiir, siis laskmise huvi kasvas ilmselt välja juba lapseeas. 

Kui esialgu oli Innal mõttes leida naiskodukaitse kaudu uus amet, siis praeguseks tegeleb ta sellega siiski hobikorras. Ta on töötanud Tapa sõjaväelinnakus valvurina, ning Viru Malevas referendina. 

Munder üll ja varustus seljas mööda metsa, niite, võsa ja kraave kondamine pakub Innale huvi, ning lööb silmad särama. Sellised olukorrad, mil sambla- ja relvaõlihõnguline laigulisse riietatud naine saabub tütrele külla otse metsast, ei ole sugugi harvad juhused. Usun, et enamus õrnema soo esindajaid valiks endale nädalavahetuseks mõne lihtsama ja puhtama tegevuse, kuid kange naine Inna käib pikkadel ja rasketel matkadel hea meelega võistlemas. Mitte kunagi ei ole enne järjekordset katsumust tema suust kahetsusnoote või „ei viitsi” kuulda olnud. 

Terve suvise aja tumedaks võõbatud varbaküüned on tema puhul juba legendiks saamas- veel kordagi ei ole kevadisel koormusmatkal saapad pikal distantsil varbaid puutumata jätnud. Kuid see Innat ei heiduta ja järgmisel aastal on ta taas platsis. 

Inna on nende aastate jooksul ennast arendanud läbi mitmesuguste kursuste: Juhtimiskursus I, Avaliku esinemise kursus I ja II, Juhtimine praktikas I, Instruktorikursus, Rühmaparameediku kursus ja lõpetanud noorem allohvitseri kursuse.

Kuna naiskodukaitse ja muud hobid meelitavad Inna tihti pere juurest eemale, tekib kodus vahel abikaasa poolt väikest nurinat. See läheb aga ruttu üle, kui avaneb võimalus sõita mõnele kaitseliidu pereüritusele. Abikaasa Andrusele meeldivad sellised üritused väga. Pojad Kristjan ja Allan on omal ajal ema taganttõukel isegi noorkotkad old. 

Inna teiseks ja sutsu naiselikumaks hobiks on tantsimine, täpsemalt nabatants. Kui ta tantsutrenni ajal kodus on, siis kindla suuna rahvamaja poole võtab. Riidekapis ripuvad kõrvuti viisakas naiskodukaitse vorm, laiguline munder ja nabatantsu tilulilu litritega hõljumid. Naiskodukaitse ja nabatants tunduvad hobidena esmapilgul väga kummalise kooslusena, aga tegelikult tasakaalustavad nad teineteist kenasti. Mõlemal juhul saab end argirutiinist välja lülitada , kostüümi vahetada ja meiki teha. Kindlasti on väga tähtis hea seltskond, mis Innat mõlema tegevuse juures saadab. Lisaks sobivad Naiskodukaitsest pälvitud lillad varbaküüned nabatantsu juurde ideaalselt.

Üks ajamahukas hobi mahub Inna ajakavasse veel- tohutu suur aed. Kuigi paljud aiatööd on abikaasaga kahasse tehtud, jäävad lillepeenrad siiski Inna õlule. Kuna aktiivne naine liigub palju ringi ja lugematutele  ruutmeetirtele rajatud pennardelt ei ole tihti võimalik alles nina välja pistnud umbrohutuusti välja kiskuda, on tal köögiviljaaia rajamiseks kasutusel hea nipp. Äärmistesse vagudesse on kasulik maha panna päevalilled või muud võimsamat kasvu taimed, siis ei riiva roheluses kasvavad porgandid ja sibulad silma.

Kuigi diivanil lösutamise aega Innal eriti napib, ta siiski uutest ettevõtmistest ära ei ütle. Kui aga kaasa kutsutakse, siis tema suust naljalt eitavat vastust ei kuule.

Minu tutvus Innaga on kestnud aastaid. Ma ei tea teist nii positiivset, rõõmsameelset ja õigluse eest võitlejat, kui tema. Meie Inna- selline ringkonna hing ta ongi.