NKK psühholoogilise kaitse õppus Pakri saartel

Paat nimega Arabella viis meid Väike-Pakri saarele.Jalgsi täisvarustuses alustasime rännakut Suurküla poole kus oli meie laagri asukoht. Teele jäi Kabel, mis oli hävinud Nõukogude ajal, aga taastatud 2006-2009. Taastati kivist torn, puidust osa enam ei tehtud. Kõlistasime kella ja vaatasime säilinud kalmistut. Liikusime edasi Väikekülasse, seal oli risttee ja meie suundusime Suurküla-Väikeküla põlisteele. Veel 3,8 km ja olime Suurkülas kohal. Seal puhkasime, püstitasime telgid, sõime natuke.

Algas psühholoogilise kaitse loeng ja grupitöö. Väga huvitav oli. Pärast seda läksime Väike-Pakri saart vallutama. 1,6 km Sõjaväelinnak, tule juhtimiskeskus koos vaateplatvormiga. Mõned meist läksid ka üles pilte tegema.

Sealt edasi jätkus meie rännak 1,6 km panga pealsesse osasse, kus olid vaatlustornid ja suurtükipatareid.

Marge,Ingrit ja Kose Gümnaasiumi õpilane Kristofer Põlm otsustasime laskuda panga alla ja läbida mingi osa alt. Sõna otseses mõttes üle kivide, kändude ja vee hakkasime liikuma.Fantastiline, kui ilus seal oli.

Läksime kuni leidsime väga huvitava kujuga paekamaka ,see oli millalgi murdunud paekaldast.

Kuna oli väsitav rännak ja söögiaeg lähenes pidime laagrisse tagasi minema. Hakkasime otsima kohta, kus tagasi üles saaks, lõpuks leidsime. Aga otsustasime, et kindlasti lähitulevikus jätkame pooleljäänud rännakut.

Suure hilinemisega jõudsime laagrisse tagasi. Õhtusöögiks oli hernrsupp rohke lambalihaga ja pannkoogid apelsinimoosiga. Pärast õhtusööki hakkas Mirey loeng keskaja meditsiinist- Egiptusest, mustast surmast ja igapäeva elust ja meditsiinist laevas ja sadamas. Lõpus hakkas vihma tibutama ja hakkas öörahu. Väga töine ja mõnusalt väsitav päev sai mööda. Öö läbi sadas vihma.

Hommik algas kohvi ja 7-viljapudru ja apelsinimoosiga. Pakkisime asjad ja telgid kokku ja algas äge traktorisafari Suurele-Pakri saarele. Sõit läks üle uue silla ja muuli. Mööda Suure-Pakri pankrannikut  ja siis suure ringiga tagasi. Nägime suurt põtra ja magevee järve. Jõudsime tagasi laagrisse ja tõstsime kotid traktori peale ja sõit läks sadama poole.

Ingrit, Marge, Liina, Liivi, Mirey, Kristofer ja Roland otsustasid, et matkatud on veel vähe ja läksid jala tagasi. Otsisime kaardil kirjas olevat Peeter I muuli, see on arvatavasti

hävinud, seda me igaljuhul ei leidnud aga seevastu nägime kenasid vaateid pankrannikult ja üle lahesopi Palsiski poolsaare pankrannikut. Uurisime veel maja, mis kuulus Mati nimelisele mehele, kes tuli esmesena tagasi saarele alaliselt elama, aga kahjuks eelmisel aastal lahkus parematele jahimaadele. Ta on saarele ka maetud.

Tagasiteel möödusime jälle kabelist. Süütasime seal küünlad ja siis kiiresti sadamasse, kuna aeg hakkas otsa saama.

Paadimees tegi meile head sõitu.Igaljuhul oli väga-väga meeldejääv õppereis. Kuna Suur-Pakri jäi peaaegu avastamata sai kohe vastu võtta otsus- sinna saarele lähimas tulevikus läheme tagasi ja planeeritav sõit toimub juba 7.-.9.augustil.