Meie NKK naistele – 8. märtsiks läbi meie ajaloo

Peale vaenlaste rüüsteretki pidid jällegi naised tükk-tükilt koguma toitu ja tarbeesemeid, mis elu jätkumise võimalikuks tegi. Tänu meie esiemade kodustele pingutustele, said mehed pidevalt võideldes muinasaegse võitluse lõppedes oma rahvale paremad rahutingimused välja kaubelda, sest ka vaenlane pidi sõjategevuseks tugevaid pingutusi tegema ega olnud huvitatud sõjategevuse kestmisest.

Paraku on see võitlus ikkagi kestnud aastasadu ja lõppu sellele pole näha, seitsekümmend aastat kestnud viimane rahuaeg ei tohi meid eksitada, sest Eestimaa pinnal on olnud ka pikemaid rahuperioode, mis on aga lõppenud suurte sõdade ja näljahädadega, sest ka loodus on olnud oma heitlikus karmuses meie vastu. Tuletagem siin näituseks meelde niinimetatud väikest Jääaega, mis kestis terve keskaja, kus sõjad ja looduse heitlikkus koos vähendasid meie rahvaarvu periooditi lausa katastroofiliselt.

Ebateadlikumad väidavad: mis sellest möödanikust heietada? Kuid kas asi on ikka nii lihtne? Praegu oleme sisenenud ajastusse, kus looduskatasrtoofide arv suureneb, tuletagem meelde hiljaaegset maailma ühe arenenuma riigi, Jaapani, hiljutist loodusõnnetust, kus loodus purustas mängleva kergusega inimese loodud rajatised ja muutis need oma loojate surmalõksuks. Ammu unustatud Tšernobõli õnnetus juhtus küll loodusjõudude abita, kuid sellele vaatamata suudab inimkond seda hädakollet kontrolli all hoida vaevaliselt ja selle õnnetuse ohvrite arv üle-euroopalises mastaabis, sealhulgas meie enda kodumaa omad, on loendamata.  Ja kaudselt on ikkagi tegemist kontrolli alt väljunud loodusjõududega, mille on loonud inimene.

Tuletagem meelde sõda endises Jugoslaavias, keset Euroopat, kus sunniviisiliselt föderatsiooni liidetud rahvad neid kooshoidnud kesta lagunemisel tormasid üksteise kõri kallale ja tagajärjeks on siiani leitavad massihauad. Rõhutagem – see toimus Euroopa keskel, mitte niinimetatud kolmandates riikides, mis praegu rähklevad sõjakaoses meist kilomeetrite arvult küll kaugel, kuid tänapäevases mõistes ometigi nii lähedal.  

Need on vaid üksikud näited. Need lähisündmused peavad meile meelde tuletama, kui habras ja kaduv on meid ümbritsev tsivilisatsioon ja heakord, ning need, kes selleks ette pole valmistunud, võivad saada saatuse karmi käe poolt halastamatult tabatud. Meie lähiminevikust võib leida ajalooperioodi, kus seaduse ja korra poolest tuntud aastasadu kestnud Vene tsaaririik lagunes uskumatu kergusega ja tulemuseks oli olukord, kus inimelu ei maksnud enam midagi. Meie ja meie lähemad naaberrahvad suutsid ennast sellest olukorrast välja murda ainult tänu kogu rahva jõu mobiliseerimisele ja omavahelisele koostööle, paljud meist suuremad rahvad seda aga ei suutnud ja tulemus oli nende jaoks tõeline häving. Ja meie iseseisvusvõitluse alates oligi käes jällegi aeg, kus naised pidid uuesti adrakured haarama, heinakaarele asuma ja ka sõjateenistusse astuma. Peamiselt küll tagalas, kud see roll on sama tähtis kui relvavõitlus rindel. Pole mõtet hakata loendama neid ülesandeid, mida tagalateenistus relvajõudude toeks tegema peab. Vähegi väljaõpet saanud NKK liige teab seda isegi. Nimetagem näituseks kasvõi meditsiiniteenistust, mis päästis Vabadussõjas tuhandete sõdurite elu.

Ajaloost leiame hulganisti näiteid, kus tagala lodevuse ja organiseerimatuse tõttu on muidu väljastpoolt tugevad ja suure sõjaväega riigid ja rahvad põrmu varisenud. Üheks näiteks on siin endine tsaariimpeerium, mille uute peremeeste surmahaardest õnnestus meie rahval end peale rasket heitlust lahti rebida. Seda aga suuresti tänu hästiorganiseeritud tagala tööle, kus pearolli etendas meie naispool. Vabadussõja ajast ennast tõestanud naisjõud sai organisatoorse alguse Eesti Vabariigi algusaegadel ja kujunes NKK näol hästiorganiseeritud kodanikupõhiseks riigikaitseliseks ja majandusliku edenemise jõuks.

Võiks küsida, kas nendest pingutustest oli ka kasu, sest meie omariiklus hävis ikkagi ja hävituspataljonidel ja NKVD-l avanes võimalus korda saata seda, mis neil kahekümnendatel - kolmekümnendatel aastatel tegemata jäi. Võib vastata, et oli küll:

1.  vaenlane ei julgenud meid enne annekteerida, kui selleks avanes võimalus soodsa situatsiooni kujunemisega rahvusvahelisel poliitmaastikul, mida toetasid ka suurriikide kokkulepped, mida me ei tohi unustada, sest neis osalesid mitte ainult diktatuuririigid, vaid ka tolleaegsed demokraatiad. Meie rahvas oli jällegi osutunud olema valel ajal vales kohas.

2.  Naiskodukaitses omandatud oskused aitasid meie naisjõul toetada oma mehi, vendi, isasid ja poegi järgnenud ränkraskete võitluste katsumuste aastail. Seda võitlust peame võtma kui õppetundi minevikust, millele oma tänastes kaitse- ja eneseteadvuse ettevalmistustes toetuda. Paraku kipume me seda aga unustama.

3. Naiskodukaitses omandatud oskused ja aated aitasid majanduslikult toime tulla rasketel aegadel nii kodumaal, kui väljaspool kodumaad.  Eriti aga vägivaldselt küüditatutel. Mitte kaotada lootust paremasse tulevikku, seda lootust minevikust ammutada ja edasi anda ka oma lastele ja lastelastele. Tänu neile edasiantud lootustele ja mälestustele oleme jõudnud oma teadvusega tänasesse päeva ja mäletame ka eilset.

Kuid vaadakem ka peeglisse ja küsigem, kas täna peetakse ikka kinni oma esivanemate tõekspidamistest, mis on aidanud meie rahval säilida ja meenutagem rahvatarkust, mis ütleb: „Hea naine on kodu lukk”. Kas ei teki kahtlust, et mineviku õppetunnid on unustatud? Mida ütleksid esiemad, kui näeksid tänapäevast ellusuhtumist? Kas oleme valmistunud katsumusteks, mis meid selles heitlikus maailmas tabada võivad?

Vähemasti teie, meie NKK liikmed, olete selleks oma panuse andnud.

Meie, kaitseliitlased, võime aga kindlalt öelda: „Meie Naiskodukaitse on meile kaitselukuks vaenlase löögi eest meie südametesse”.

Samas, meie kohus on iseendalt aina tihemini küsida, kas me oleme ikka teinud kõik, et meie naised kaitstud oleksid? Oleme me teinud kõik, et minevik ei korduks, et meie naised ei peaks pisaraid valama nii suurte kui väikeste kalmude kohal? Kas meie valitud tee on õige? Aeg annab vastuse. Lootkem, et positiivse.

Veelkord – austatud NKK liikmed, soovime teile vastupidavust teie raskes valikus ja soovime meiegi, et teie panust rohkem tunnustataks nende poolt, kelle heaks te seda kõike teete! Kasutades moodsat väljendit „julgeoleku tootmine”, toodate te seda ka neile, kes teid selle eest tänama ei kiirusta.

Olgu 8. märts teile tõeliseks pidupäevaks!

Rävala malevkonna meespere. Märts 2012 a.