Lihula vabadussõja mälestussamba avamise 80. aastapäev

Lihula Vabadussõja mälestussambale pandi nurgakivi 19. mail 1935 ja pidulik avamine oli 4. augustil 1935. Oma roll mälestussaba teoks saamisel oli ka Naiskodukaitse Lihula jaoskonnal ja ka teistel Lõuna-Läänemaa jaoskondadel. Tol ajal oli Lihula jaoskonna esinaiseks Lihula Algkooli õpetaja Juta Soovik. Ta kuulus ka mälestussamba toimkonda ja kogus aktiivselt raha samba püstitamiseks ja aitas korraldada koosolekuid.

Ajalooseminaril selgus, et ühel väga tuntud pildil Lihula mälestussamba

avamise päevast, kus esireas  seisavad 2 naiskodukaitse esindajat  pärjaga,

helesinistes kleitides, on Helene Lõhmuspuu  (Vesker) ja Salme Lüdimois.

Ajaloopäeval  oli kaks ettekannet ka naiskodukaitse ajaloost: Merike Jürjo (Eesti Akadeemilise Sõjaajalooseltsi esimees) ettekanne oli  Naiskodukaitse loomisest Läänemaal.

Kaja Lotman ja Kersit Täht (Naiskodukaitse Läänemaa ringkonna Lõuna-Läänemaa jaoskonna esinaine ja aseesinaine) esitasid ülevaate Lõuna-Länemaa naiskodukaitse ajaloost.

Eesti Wabariigi ajal toimis Lõuna-Läänemaa jaoskonna praegusel alal tervelt neli jaoskonda. Oleme oma praeguse jaoskonna aastase olemasolu ajal püüdnud leida andmeid eelmiste  jaoskondade juhtkondade ja aktiivsete liikmete elu ja saatuse kohta. Oleme kogunud andmeid küsitluste, ajalooarhiivi dokumentide, interneti ja ka olemasolevate ülevaadete abil.

Kogunenud andmete põhjal võib öleda, et aktiivsed naiskodukaitse tegelased on saanud kannatada Siberi vangilaagrites ja mõnedki ei ole enam tagasi pöördunud, kuid oli ka neid,kel õnnestus põgeneda Läände ja ka neid, kel tuli hambad ristis kohaneda okupatsioonivõimudega. Mitmete nimede taha ei ole me leidnud  veel fotot ja elulugu. Näiteks Lihula jaoskonna asutaja proua Kase kohta ei ole meil teada isegi mitte eesnime esitähte. Seetõttu jätkuvad ostingud.

 Ajaloopäevad on olulised, sest huviliste kohtumisel saab vahetada

teadmisi ja tutvustada faktileide, nii saame kõik targemaks.